<\/p>\n
Eesti lennundussektoris on t\u00e4naseks koondatud v\u00f5i kohe-kohe koondatud ligikaudu 300 inimest. \u00dche lennundusspetsialisti koolitamine maksab Eesti maksumaksjale ligikaudu 100 tuhat eurot. K\u00f5ige kallimad erialad on piloot ja lennujuht. Lisaks esialgsele v\u00e4lja\u00f5ppele n\u00f5uab v\u00e4ga palju vahendeid inimeste j\u00e4tkuv arendamine. N\u00e4iteks litsentseeritud lennukitehnikuks saamiseks kulub minimaalselt kuus kuni seitse aastat. Lennundusklastri juht Kristo Reinsalu on \u00f6elnud, et Eesti lennunduse t\u00f6\u00f6taja loodav lisandv\u00e4\u00e4rtus on enam kui 2 korda k\u00f5rgem kogu riigi keskmisest. Seet\u00f5ttu on \u00fclimalt kriitiline leida viise ja v\u00f5imalusi k\u00f5rgelt kvalifitseeritud t\u00f6\u00f6tajate optimaalseks rakendamiseks ka kriisitingimustes.<\/p>\n
Oma magistrit\u00f6\u00f6 \u201eT\u00f6\u00f6tajate strateegiline arendamine Eesti Lennundusklastri ettev\u00f5tetes<\/em>\u201c raames viisin l\u00e4bi \u00fcheksa intervjuud Lennundusklastrisse kuuluvate ettev\u00f5tete esindajatega. Uurisin l\u00e4hemalt, millised on t\u00f6\u00f6j\u00f5u vajadust arvestavad t\u00f6\u00f6tajate strateegilise arendamise ja koolitamise praktikad ja kuidas need on muutunud COVID-19 kriisi t\u00f5ttu. K\u00f5ik intervjueeritavad kinnitasid \u00fcksmeelselt, et kriis on kogu sektorit v\u00e4ga palju m\u00f5jutanud. Suurimat kahju on kogenud lennutegevuse ja reisijateveoga seotud ettev\u00f5tted. Kui enne kriisi kogeti teravat t\u00f6\u00f6j\u00f5u puudust, siis \u00fcle\u00f6\u00f6 muutus v\u00f5tmek\u00fcsimuseks, kuidas s\u00e4ilitada ja planeerida olemasolevat kvalifitseeritud t\u00f6\u00f6j\u00f5udu. Lennundussektoris t\u00f6\u00f6tamine toimub erinevate p\u00e4devussertifikaatide ja litsentside alusel. Seet\u00f5ttu v\u00f5ib \u00e4ritegevuse seiskumine seada ohtu tippspetsialistide kvalifikatsiooni ja kogu edasise karj\u00e4\u00e4ri. Lennundusspetsialistidest ilmaj\u00e4\u00e4mine ja uute v\u00e4rbamine on ajamahukas ning seotud v\u00e4ga suurte kuludega.<\/p>\n T\u00f6\u00f6kohap\u00f5hine \u00f5pe on saamas uueks normiks<\/strong><\/p>\n Eesti Lennundusklastri ettev\u00f5tted soovivad kriisi tagaj\u00e4rjel panna senisest palju rohkem r\u00f5hku t\u00f6\u00f6kohap\u00f5hisele juhendamisele ja sisekoolituste kasutamisele. Samuti soovitakse pakkuda rohkem e-\u00f5ppe v\u00f5imalusi. T\u00f6\u00f6kohap\u00f5hise \u00f5ppe heaks n\u00e4iteks on Lennuliiklusteenistuse lennujuhtide \u00f5ppeprogramm. Samuti v\u00f5ib v\u00e4lja tuua Magnetic MRO ja Eesti Lennuakadeemia \u00fchise lennukitehnikute kutse\u00f5ppeprogrammi. Sisekoolitajate olulisust toodi v\u00e4lja Tallinna Lennujaama\/GH ja Lennuakadeemia poolt. E-\u00f5ppe lahendusi ja digip\u00e4devuste arendamist hindasid oluliseks k\u00f5ik intervjueeritud ettev\u00f5tted. L\u00e4hitulevikus kulub ettev\u00f5tetel rohkem vahendeid seadustest\/ regulatsioonidest tulenevate koolitus- ja arendustegevuse peale.<\/p>\n Eesti lennundussektori t\u00f6\u00f6tajate arendamisel on vajalikud j\u00e4rgnevad sammud:<\/p>\n <\/p>\n N\u00c4IDE: Singapur koolitab 13 tuhat koondatud inimest \u00fcmber lennunduse jaoks<\/strong><\/p>\n Singapuri Kaubandus- ja T\u00f6\u00f6stusministeerium algatas alates 1. septembrist COVID-19 kriisis rohkem kannatada saanud lennundussektori toetuseks massiivse \u00fcleriigilise t\u00f6\u00f6tajate \u00fcmber\u00f5ppe programmi. Riigi kaubanduse- ja t\u00f6\u00f6stusministri s\u00f5nul on hoolimata raskest olukorrast on sektori, kus t\u00f6\u00f6tab 22\u00a0000 inimest ja mis annab t\u00e4na 1% riigi SKP-st, kriisist v\u00e4ljatuleku keskpikk arenguperspektiiv v\u00e4ga hea. Riik kavatseb subsideerida 90% ulatuses enam kui 13\u00a0000 koolituskohta ligemale saja erineva koolituse kaudu.\u00a0Koolitused toimuvad peamiselt kolmel teemal: lennukite hooldus, anal\u00fc\u00fctika ning robootika v\u00f5imalused lennunduses. Koolitustel saavad osaleda nii kriisi ajal koondatud sektori t\u00f6\u00f6tajad kui ka inimesed muudest sektoritest. Singapuri Lennundusklastri juht \u00fctles, et pandeemia on kiirendanud lennundussektori t\u00f6\u00f6stus- ja tehnoloogilist progressi, mis omakorda on toonud kaasa vajaduse t\u00f6\u00f6tajate kvalifikatsiooni t\u00f5stmiseks ja uute oskuste \u00f5ppimiseks. Loe p\u00f5hjalikumalt SIIT<\/a><\/strong>.<\/p>\n Kokkuv\u00f5ttes<\/strong><\/p>\n Eestis annab lennundussektor juba t\u00e4na 3% riigi SKP-st ja see osakaal v\u00f5iks t\u00f5usta 5-7 protsendi peale l\u00e4hema 3-5 aasta jooksul. Selleks on \u00fclimalt oluline, et me k\u00e4iks kaasas kiirete muutustega t\u00f6\u00f6turul ning suudaksime tuua parimad ajud lennundusse. Vaatamata keerulisele ajale nii Eesti kui maailma lennundussektoris ei tohiks lennundusspetsialistide koolitamist ja arendamist tagaplaanile j\u00e4tta, sest sektori taastudes ollakse j\u00e4lle olukorras, kus kvalifitseeritud t\u00f6\u00f6j\u00f5udu napib. Seega tuleks Eestil Singapurist eeskuju v\u00f5tta ning juba t\u00e4na m\u00f5elda ette, kuidas tulevast t\u00f6\u00f6j\u00f5upuudust lennundussektoris leevendada. Miks mitte koost\u00f6\u00f6s lennundussektori ettev\u00f5tete ja riigiga pakkuda t\u00e4naseks t\u00f6\u00f6ta j\u00e4\u00e4nud inimestele \u00fcmber\u00f5pet lennundussektorisse, sest nagu eelpool mainitud on lennundusspetsialistide v\u00e4ljakoolitamine pikaajaline ning kulukas protsess.<\/p>\n","protected":false},"author":9,"featured_media":1016,"template":"","tax_news":[48],"class_list":["post-1015","news","type-news","status-publish","has-post-thumbnail","hentry","tax_news-lennundusharidus"],"acf":[],"yoast_head":"\n\n