COVIDi ajal valmis meie kaitsevaldkonna organisatsioonide eestvedamisel ligi 100-lehek\u00fcljeline \u00fcks viimaste aastate sisukamaid lennundust anal\u00fc\u00fcsivaid dokumente “Mehitamata tsiviil\u00f5hus\u00f5idukite (M\u00d5S) kaitse- ja kasutusstrateegia arendusuuringu raport”. Kuna tegemist oli ametkondlikuks kasutamiseks m\u00f5eldud materjaliga, siis pole kahjuks v\u00f5imalik seda jagada. Raport kaardistas \u00e4ra Eesti v\u00f5imekused peaasjalikult kaitsevaldkonna eesm\u00e4rkidest johtuvalt, kuid t\u00f5i v\u00e4lja ka kohalike teadusarendusasutuste potentsiaali vastavateks tehnoloogiaarendusteks ning kaardistas meie valdkondliku innovatsiooniv\u00f5imekuse laiemalt.<\/p>\n
V\u00e4\u00e4rib mainimist, et tegemist oli m\u00f5neti s\u00fcmboolse momendiga, kus Kaitseministeerium andis \u00fcle mehitamata lennunduse teatepulga Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (MKM). Markeerimaks seda asjaolu ning seismaks Eesti Lennundusklastri ning tulevikulennunduse arendamise huvide eest koostasime memo, kus t\u00f5ime v\u00e4lja, et k\u00f5nealuse strateegia eesm\u00e4rkide, sh majandusliku efekti saavutamiseks tuleks \u00fche tegevusena s\u00f5lmida riiklikul tasemel M\u00d5S erinevate huvigruppide vahel koost\u00f6\u00f6lepe (MoU), mis v\u00f5imaldaks U\u2013space lahenduste leidmist ja funktsionaalsuste juurutamist tervikliku innovatsiooniprogrammi raames. Kuna standardid ja valmislahendused puudusid (ja puuduvad ka t\u00e4na), siis r\u00f5hutasime, et teatepulga \u00fclev\u00f5tmisel on vajalik:<\/p>\n
1) Stimuleerida tervikliku \u00f6kos\u00fcsteemi arengut. Viitasime soomlaste VTT-le, mis on vedanud alates 2018. aastast RAAS (Rethinking Autonomy and Safety<\/em>)<\/a> nimelist programmi, mille k\u00f5rvale on tulnud n\u00fc\u00fcd ka testalade programm FUAVE<\/a>. Riigipoolse igak\u00fclgse toetusega on v\u00f5imalik turgu stimuleerida ja kasvatada ettev\u00f5tete huvi investeeringute tegemiseks.<\/p>\n 2) \u00d5ppida parimate kogemusest nagu seda on \u0160veits. \u0160veits on astunud viimase nelja aasta jooksul suuri samme U-space rakendamisel ja mehitamata lennunduse arendamisel, seda just nende Lennuameti FOCA eestvedamisel.<\/p>\n Miks \u0160veitsi \u00f5ppereis?<\/strong><\/p>\n K\u00e4esoleva aasta m\u00e4rtsis sai kohtutud Amsterdam Drone Week’i ajal hea kolleegi, Erik Linden\u2019iga, kes aastatel 2016-20 juhtis \u0160veitsi lennundusklastrit ja n\u00fc\u00fcd veab ettev\u00f5tet Orbit MS. R\u00e4\u00e4kisime kahese kasutusega droonitehnoloogiate s\u00fcnergiatest, mis saab olema oluline teema peagi, 29. novembril, lansseeritava Euroopa droonistrateegia (EL Drone Strategy 2.0) raames. Selleks, et avada ka Eestis eri osapoolte silmad, siis l\u00e4ks sujuvalt jutt v\u00f5imaliku \u00f5ppereisini. Sestsaadik algas kogu planeerimise protsess.<\/p>\n Septembri esimesel t\u00e4isn\u00e4dalal v\u00e4isas 28-liikmeline Eesti delegatsioon kokku 19 erinevast organisatsioonist \u0160veitsi. Nelja p\u00e4eva jooksul kohtuti k\u00f5igi olulisemate sealse \u00f6kos\u00fcsteemi esindajatega nagu FOCA, Skyguide, Innovation Park Zurich, ETH Zurich, Drone Industry Association Switzerland (DIAS), Zurich Airport, Matternet ja muidugi Swiss Aerospace Cluster. Avap\u00e4eva \u00f5htul toimus ka Eesti aukonsuli Michael Reiss von Filski vastuv\u00f5tt enam kui 50 inimesele. \u00d5ppereisi finantseerisid k\u00f5ik osalejad ise. Selleks, et luua osalejatele maksimaalselt v\u00e4\u00e4rtust korraldasime reisi kahasse \u0161veitslastega. Nende t\u00f6\u00f6 kompenseerimiseks l\u00f5ime nn PPP skeemi, kus oma \u00f5la panid alla Ettev\u00f5tluse ja Innovatsiooni \u00fchendasutus, Tartu linn ning Tallinna linn.<\/p>\n Mida me \u00f5ppisime?<\/strong><\/p>\n Esiteks, droonindus ning laiemalt k\u00f5ikeh\u00f5lmav autonoomne mobiilsus tuleb seada riigi prioriteediks. \u0160veitsis on see v\u00f5imaldanud mehitamata \u00f5hus\u00f5idukite (droonide) kiiremat integreerimist \u00a0\u00f5huruumi ja liikuvusstrateegiasse laiemalt ning on hea n\u00e4ide, et Euroopa direktiive ja U-space\u2019i rakendamist tuleb v\u00f5tta eelk\u00f5ige v\u00f5imalust kui kohustust. Vastavalt EL \u00f5igusraamistikule peaks Eesti U-space olema valmis kasutamiseks alates 26.01.2023, mis t\u00e4hendab, et direktiivide \u00fclev\u00f5tmise valguses tuleb rohkem \u00e4ra teha seadusandluse poole pealt. Euroopa \u00f5igusraamistiku kohaldamisel tuleb astuda j\u00f5ulisi ja julgeid tulevikku suunatud samme.<\/p>\n Teiseks, tuleb leppida kokku, kes on valdkonna eestvedaja ning kes ametkondade \u00fcleses rakker\u00fchmas millist rolli t\u00e4idab. \u0160veitsi mudeli j\u00e4rgi on U-space rakendamise osas v\u00f5tnud vastutuse FOCA, mis t\u00e4hendab meie puhul Lennuametit. FOCA ning \u0160veitsi lennuliiklusteeninduse korraldaja Skyguide s\u00f5lmisid aastal 2018 valdkonna huvigruppide-ettev\u00f5tjatega koost\u00f6\u00f6 kokkuleppe (Memorandum of Cooperation<\/em>)<\/a>. Kui me tahame olla edukad, siis peame aktiivsemalt osapooled kokku tooma ning seej\u00e4rel \u00fchise eesm\u00e4rgi nimel t\u00f6\u00f6le hakkama. Parim n\u00e4ide on \u0160veitsi \u00f5ppereis, kus lisaks Lennundusklastri liikmetele oli mitmeid ettev\u00f5tteid ja asutusi ka v\u00e4ljastpoolt lennunduse valdkonda ning huvi teema vastu oli suur. See annab lootust ka meil \u00fcle ametkondade ulatuvaks tihedaks koost\u00f6\u00f6ks.<\/p>\n Kolmandaks, peame avama silmad, et mehitamata lennundus on meie suur v\u00f5imalus. Suuremad turutegijad on seda ammu m\u00f5istnud. Airbus, ANRA Technologies jpt soovivad Eestit kasutada testimis- ja arenduskeskkonnana. Lisaks kasvab antud turusegment kogu maailmas eksponentsiaalses tempos. T\u00e4na on meil tarvis ka valdkonna eest vastutavates ametkondades kasvatada ekspertiisi, omandades vajalikke teadmisi ja palgates juurde inimesi, kes selle teemaga s\u00fcstemaatiliselt tegelevad. Alustuseks tuleks k\u00f5rgeimal tasemel v\u00e4lja \u00f6elda, et tulevikulennunduse tehnoloogiate arendamine on Eesti riigi jaoks oluline. Muidu on oht maha magada uutele miljarditurgudele sisenemise v\u00f5imalused samamoodi nagu juhtus taastuvenergia arendamise ning targa energeetikaga, mida me liiga pikalt ignoreerisime. Kui energeetikas maksame tehtud vead kinni k\u00f5rgete elektriarvete kaudu, siis drooninduses v\u00f5ib krooniline alafinantseerimine viia selleni, et innovaatorid ja investeeringud lahkuvad riigist v\u00f5i investeerivad koheselt mujale.<\/p>\n J\u00e4rgmine samm?<\/strong><\/p>\n U-space teenuste kontseptsioon on Euroopas ja ka mujal maailmas v\u00e4ga uudne. Seet\u00f5ttu on tarvilik regulatiivne tugi ning piisav agiilsus uute teenuste testimisel ning arendamisel. Kuna \u00fckski regulaator ei suuda v\u00e4lja m\u00f5elda sobivaid reegleid kabinetivaikuses, siis on vajalik luua mehitamata lennunduse testalad ehk nn U-space sandbox\u2019id. Eesti esimene sandbox on kavas luua Tartusse. Sarnase testkeskkonna loomiseks on soovi avaldanud ka Mainor \u00dclemiste, mis soovib katsetada kuidas ja kui palju saaks maapealset kullerteenuste osutamist asendada droonidega. Ka siin on tarvis r\u00e4\u00e4kida l\u00e4bi rahastus, sh riigipoolsed meetmed valdkondliku arendustegevuse toetamiseks.<\/p>\n