L\u00f5pule on j\u00f5udnud Tallinna lennujaama lennuliiklusala arendusprojekt, mis oli lennujaama viimase aastak\u00fcmne \u00fcks suuremaid taristu arendamise investeerimisprojekte. Lennuohutust, l\u00e4bilaskev\u00f5imet ja keskkonnaseisundit parandava projekti kogumaksumuseks kujunes ligi 74 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu \u00dchekuuluvusfond kaasrahastas abik\u00f5lblikke tegevusi 35 miljoni euro ulatuses. Projekt viidi l\u00e4bi aastatel 2012-2023.<\/p>\n
AS-i Tallinna Lennujaam juhatuse esimehe Riivo Tuvikese s\u00f5nul viidi nii mastaapne projekt ellu mitmes ehitusetapis, et tagada arengu k\u00f5rval ka lennujaama tavap\u00e4rane ja takistusteta k\u00e4itamine. Kogu projekti kestel oleme pidanud oluliseks Eesti \u00fchendamist maailmaga ning \u00f5hus\u00f5idukite ja reisijate teenindamist. Selleks, et saaksime oma missiooni ellu viia, teostati t\u00f6id lennuliiklusele avatud lennujaamas ning asfalteerimist\u00f6id tehti \u00f6\u00f6siti, et tagada lennujaama t\u00f5rgeteta ja ohutu toimimine, r\u00e4\u00e4kis Tuvike ning lisas, et lennuliiklusala arendusprojekt on osa lennujaama laiemast tulevikuvisioonist. Lennujaama l\u00f5unaaladele plaanime tulevikus rajada \u00f5hus\u00f5idukite teenindamise angaarid ja cargo-ala, et meelitada siia uusi ettev\u00f5tteid ning teisalt j\u00e4tta reisiterminali \u00fcmbrus vabaks reisijate teenindamiseks m\u00f5eldud hoonete arendamiseks.<\/p>\n
Projekti tulemid saab jagada kolme kategooriasse, milleks on l\u00e4bilaskev\u00f5ime suurendamine, keskkonnaseisundi parendamine ning ohutuse t\u00f5stmine. Olulisemate t\u00f6\u00f6dena tasub v\u00e4lja tuua lennuraja rekonstrueerimise ja pikendamise 3 480 meetrini, uue perrooniala kasutuselev\u00f5tu ning uue ruleerimisteede v\u00f5rgustiku v\u00e4ljaehitamise. Keskkonnaseisundi parendamiseks ehitati v\u00e4lja kaasaegsetele keskkonnan\u00f5uetele vastavad sadevee \u00e4rajuhtimise s\u00fcsteemid ja lennukite j\u00e4\u00e4t\u00f5rje platsid. Lisaks ehitust\u00f6\u00f6dele soetati projekti raames ka hoolde- ja p\u00e4\u00e4stetehnikat ning rajati reagendiladu ja laohoone j\u00e4\u00e4t\u00f5rje kemikaalide hoiustamiseks ja k\u00e4itlemiseks.<\/p>\n
Lennujaama taristu arenduse ja halduse valdkonna juhi T\u00f5nu M\u00fchle s\u00f5nul moodustati projekti koordineeritud l\u00e4biviimiseks projektimeeskond, kuhu kuulusid nii lennujaama kui ka koost\u00f6\u00f6partnerite esindajad. Lisaks andsid projekti \u00f5nnestumisse oma panuse v\u00e4ga paljud ehitajad. Iga etapi jaoks viisime l\u00e4bi eraldi hanke, et leida t\u00f6\u00f6de teostamiseks parim v\u00f5imalik ettev\u00f5te. Esimeses etapis oli peat\u00f6\u00f6v\u00f5tjaks AS Lemmink\u00e4inen Eesti, teist etappi vedasid KMG Inseneriehituse AS ja Verston Ehitus O\u00dc ning viimast etappi AS TREV-2 Grupp. Lisaks andsid oma suure panuse ka eelprojektide koostamise n\u00e4ol Ramboll Eesti O\u00dc ja K-Projekt AS ning omanikuj\u00e4relevalvet ja FIDIC inseneriteenust osutanud Taalri Varahalduse AS. M\u00fchle s\u00f5nul on nii suuremahuliste projektide edu v\u00f5tmeks hea koost\u00f6\u00f6 ja \u00fcksteise m\u00f5istmine ning vaatamata ehitusega kaasas k\u00e4ivale v\u00e4lisele m\u00f5jule kulgesid t\u00f6\u00f6d plaanip\u00e4raselt ning koost\u00f6\u00f6le aitas kaasa \u00fcksteise m\u00f5istmine ning eesm\u00e4rgi suunas tegutsemine. Samuti oleme v\u00e4ga t\u00e4nulik selle eest, et Euroopa Liidust taolise projekti jaoks toetust saime, kuna nii mastaapset projekti ei oleks me vaid enda vahendeid kasutades suutnud ette v\u00f5tta.<\/p>\n