Turism ja lennundus on koroonakriisis enim pihta saanud sektorid, mis vajavad j\u00e4rgmise kahe aasta jooksul riigipoolset toetust, et elada \u00fcle aeg, mil usaldus reisimise vastu taastub. Nordica v\u00e4\u00e4rib kindlasti p\u00e4\u00e4stmist, sest ainult rahvuslik lennukompanii saab tagada muutlikul ajal \u00fchenduse maailmaga.\u00a0R\u00e4\u00e4kisin hiljuti oma hea s\u00f5braga, kes \u00fctles, et k\u00fcll on hea ja rahulik aias t\u00f6\u00f6d teha, lennukid ei lenda, vaikus ja rahu on \u00fcmberringi. Eks seda on kogenud paljud eestimaalased viimase paari kuu jooksul ja k\u00fcllap on nii m\u00f5nigi selle \u00fcle r\u00f5\u00f5mu tundnud. Kuid see on ka ainus positiivne n\u00e4htus, mida koroonapandeemia on endaga kaasa toonud.<\/p>\n
Lennundussektorit ootavad ees keerulised aastad<\/strong><\/p>\n Lennundussektor elab \u00fcle raskeid aegu, v\u00e4ga raskeid. R\u00e4\u00e4gitakse, et see on raskeim aeg p\u00e4rast Teist maailmas\u00f5da, mil tsiviillennundus m\u00f5neks ajaks t\u00e4ielikult peatus ja peale s\u00f5ja l\u00f5ppu otsast alustas.\u00a0Hetkel k\u00fcll lennundussektor otsast alustama ei pea, kuid tubli samm tagasi on tehtud k\u00fcll. Aprillis l\u00e4bis Tallinna Lennujaama vaid \u00fcks protsent tavap\u00e4rasest liiklusest, Eestist \u00fcle lendavaid lende oli alles 20 protsenti tavap\u00e4rasest ja lennujaamad on t\u00e4is pargitud lennukeid, mis peaksid olema \u00f5hus. Erinevad rahvusvahelised organisatsioonid on lennuliikluse taastumise suhtes tagasihoidlikud ja usutakse, et me n\u00e4eme 2019. aasta taset mitte enne kui 2022. aastal. Me peame need 2,5 aastat \u00fcle elama.<\/strong><\/p>\n Ennustatakse, et 2020 kahanevad lennundusettev\u00f5tjate mahud 50 protsenti. Sellise tulude kukkumise suudavad vastu v\u00f5tta vaid \u00fcksikud \u00fclitugevalt kapitaliseeritud ettev\u00f5tted. Raske aja \u00fcleelamiseks pingutavad k\u00f5ik lennundusturu osapooled, kuid sellest ei pruugi piisata ja on vaja tuge.\u00a0\u00dcle maailma on riigid ettev\u00f5tetele appi tulnud. Lufthansa saab riigi toetust \u00fcheksa miljardit eurot, samuti toetatakse selliseid lennukompaniisid nagu SAS, AirBaltic ja Finnair. Riigid teevad seda, sest m\u00f5istetakse, et lennundussektoril on katal\u00fc\u00fctiline m\u00f5ju kogu majandusele. Heade \u00fchendustega tuuakse juurde investeeringuid, luuakse \u00e4risuhteid ja toetatakse turismisektorit, mis on n\u00fc\u00fcdses kriisis kannatanud sama palju kui lennundus.<\/p>\n Lennundusettev\u00f5tted ootavad riigilt t\u00e4iendavat abi.\u00a0Lennundus moodustab 2,6 protsenti SKT-st, turism omakorda kaheksa protsenti SKT-st, t\u00f6\u00f6h\u00f5ive kahe sektori peale kokku on 25 000 t\u00f6\u00f6tajat<\/strong>, kelle t\u00f6\u00f6kohad on t\u00f5siselt ohus, kui me aita neid sektoreid uuesti vee peale. Oluline on siinkohal mainida, et raskused ei ole tulnud mitte kehvast majandamisest ja ettev\u00f5tjate s\u00fc\u00fcl, vaid raskused on tekkinud liikumispiirangutest, mille riigid rahvatervise kaitsmise nimel kehtestasid.<\/p>\n Nordica on Eesti lennunduse s\u00fcda<\/strong><\/p>\n Mida siis oleks vaja teha? Esmalt on oluline Nordica p\u00e4\u00e4sta. Nordica on Eesti lennunduse s\u00fcda, mille \u00fcmber toimetab palju ettev\u00f5tteid, mis k\u00f5ik koos moodustavad Eesti lennundussektori. Magnetic MRO hooldab Nordica lennukeid, Eesti Lennuakadeemia koolitab piloote ja tehnikuid nii Nordicale kui ka MMRO-le.\u00a0Tallinna Lennujaam osutab lennukompaniidele mitmeid maapealseid teenuseid. Nordica kadumisega saaksid kannatada k\u00f5ik ja k\u00fcsim\u00e4rgi alla seaksime kogu sektori toimimise. Nordica on leidnud hea ja kasumliku \u00e4rini\u0161i, millega tagada majanduslik j\u00e4tkusuutlikkus ja vajadusel toetada Tallinnast algavaid regulaarlende, mis \u00fchendavad Eestit maailmaga.<\/p>\n Meil peab olema tagavaravariant juhuks kui m\u00f5ned teised lennufirmad t\u00f5mbavad oma liiniv\u00f5rku Eestist koomale. Selle t\u00f5estuseks on aastatetagune situatsioon Leedus, kus rahvusliku lennukompanii kadumine tekitas \u00fchendustes t\u00f5sise augu ja selle taastamiseks pidi Leedu riik koos omavalitsustega palju investeerima. Muuseas praeguseni makstakse pea viis miljonit eurot, selleks, et toimiks liin Vilnius-London. P\u00e4\u00e4stes Nordica, hoiame toimimas oma lennundussektori ja investeerime ka Eesti paremasse \u00fchenduvusse muu maailmaga.<\/p>\n Turism vajab pikaajalist toetusplaani<\/strong><\/p>\n Turismisektori taastumine tervikuna saab olema pikk tee, sest esimene reaalne v\u00f5imalus natukenegi kasumit teenida saab olema alles 2021. aasta suvel. Selleks, et taastumine saaks alata, tuleb riigil ja erasektoril koos v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada \u00fchised tervisen\u00f5uded, mis aitavad taastada usalduse sektori vastu nii sise- kui ka v\u00e4listuristide seas.\u00a0Arvestada tuleb ka sellega, et inimeste sissetulekud on v\u00e4henenud ja siin ei pruugi n\u00f5udluse j\u00e4rkj\u00e4rguline taastumine sektorit aidata. Vaja on stiimuleid, mis seda soodustavad. Seet\u00f5ttu peavad riiklikud toetusmeetmed vaatama ette pikemalt kui kahe-kolme kuu perspektiiv. Kui suudame turismi uuesti jalgadele aidata, toetab see ka k\u00f5iki teisi majandussektorid.<\/p>\n Hea n\u00e4ide riigi toetusest on t\u00f6\u00f6tukassa palgatoetuse meede, millest ettev\u00f5tted on reaalselt abi saanud. See t\u00f6\u00f6tab v\u00e4ga h\u00e4sti ja tunnustan valitsust targa otsuse eest. M\u00f5istan, et see on kallis ja nii laiaulatuslikult seda j\u00e4tkata ei saa, kuid sihitumalt ja piiratumalt oleks seda kindlasti v\u00f5imalik j\u00e4tkata ja aidata sektoril j\u00e4rgmised 12 kuud \u00fcle elada.\u00a0T\u00f6\u00f6tukassa meede ei ole kindlasti ainus v\u00f5imalik tee. Eesti Lennundusklaster ja Turismifirmade Liit on esitanud valitsusele mitmeid ettepanekuid, mis aitaksid ettev\u00f5tjatel ellu j\u00e4\u00e4da.<\/p>\n Kuidas lennujaam saab turismi toetada? Soovime Tallinna Lennujaamas toetada lennufirmasid alandades maandumis- ja reisijatasusid, mis kiirendab lendude taasavamist<\/strong>. Suudame seda teha vaid koost\u00f6\u00f6s riigiga, nagu seda on teinud mitmed teised riigid.\u00a0N\u00e4iteks sarnaselt on k\u00e4itunud Vilnius ja Oslo, kus lennujaamatasud on viidud miinimumini, et lennufirmadel oleks motivatsioon liinid nendesse sihtkohtadesse kiiresti taasavada. Rahvusvaheline kogemus \u00fctleb, et see t\u00f6\u00f6tab ja liinide avamisega taastub ka turism, mis aitab hotelle, restorane ja kogu meelelahutussektorit.<\/p>\n K\u00e4es ei ole Armageddon ja maailmal\u00f5pp ei ole l\u00e4hedal. K\u00f5ik kriisid saavad kord l\u00e4bi ja me v\u00e4ljume nendest tugevamana kui olime varem. Kuid kriisid muudavad majandusstruktuure ja aeg-ajalt saavad m\u00f5ned kannatada enam kui teised. Turism ja lennundus on hetkel nende seas ja v\u00e4\u00e4rivad n\u00fc\u00fcd suuremat toetust, et kliente uuesti teenindama hakata.<\/p>\n Pildi autor: Jarek J\u00f5epera<\/p>\n","protected":false},"author":9,"featured_media":793,"template":"","tax_news":[65],"class_list":["post-790","news","type-news","status-publish","has-post-thumbnail","hentry","tax_news-lennunduspoliitika"],"acf":[],"yoast_head":"\n