Euroopa Komisjon eraldas sel n\u00e4dalal 205 miljonit eurot Euroopa kaitset\u00f6\u00f6stusele. Neljas projektis osalevad Eesti kaitset\u00f6\u00f6stusettev\u00f5tted, saades Euroopast \u00fcle 10 miljoni euro. Loogiline: kui me maksame sisse, siis meil on \u00f5igus ka midagi vastu saada. Kuidas valiti eestlaste Milrem juhtima kaheksat riiki h\u00f5lmavat konsortsiumi, mis t\u00f6\u00f6tab kolme aasta jooksul v\u00e4lja Euroopa mehitamata maismaas\u00f5iduki? Edu v\u00f5ti oli Eesti eesistumine Euroopa Liidus, kui alustati riikide tasemel l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi. Mitte \u00fckski ettev\u00f5te ei suuda saavutada \u00fcksinda sellisel tasemel \u00e4riedu, ei kaitse- ega ka lennundust\u00f6\u00f6stuses. Selleks on vaja, et asjaomased ministrid ja majandusata\u0161eed teeksid Br\u00fcsselis jm peakorterites l\u00f5putut lobbyt\u00f6\u00f6d.<\/p>\n
Kogu maailma lennundust\u00f6\u00f6stuses liigub lennukite tootmises 400 miljardit dollarit. K\u00f5ikide tordit\u00fckkide p\u00e4rast k\u00e4ib halastamatu \u201ewar of nations\u201c.<\/strong> COVID-19 kriisi on kaasa toonud turuosade \u00fcmberjagamise lennundust\u00f6\u00f6stuse v\u00e4\u00e4rtusahelates. K\u00f5ik lennundusettev\u00f5tted, nii suured kui v\u00e4ikesed on kutsutud tagasi stardijoonele. Saksamaa lennunduse paakides on k\u00fctust enam kui 10 miljardit eurot (Lufthansa riigiabi ja palgatoetused kogu sektorile). L\u00e4tlased stardivad 500 miljoni euroga (AirBalticsi ja Riia Lennujaama riigiabi). Eesti lennunduse paakides on hetkel 0 eurot k\u00fctust.<\/strong> Oleks aga vaja minimaalselt 30 miljonit eurot oma lennufirma jaoks ning 32 miljonit eurot kogu \u00fclej\u00e4\u00e4nud sektorile.<\/p>\n Eesti lennunduses on t\u00f6\u00f6maht v\u00e4henenud 70%. Kui muu maailm hoiab lennundusinimesi 9-12 kuud palgakompensatsioonide abil elus, siis Eesti on ainus riik Euroopa Liidus, mis on valinud ettev\u00f5tete elluj\u00e4\u00e4miseks darwinismi. Kas poliitikud teavad, mis on nende otsuste hind? Eesti SKP oli 2019. aastal 28 miljardit eurot, millest lennundus andis 1,1 miljardit eurot ehk 4%. Kuna keskmiselt iga loodud lisandv\u00e4\u00e4rtuse euro genereerib maksutulu 35 senti, siis andis lennundus maksutulu 392 miljonit eurot. Selle raha eest saab Maanteeamet ehitada ja remontida k\u00f5ik Eesti maanteed v\u00f5i Sotsiaalministeerium soetada aastas vajamineva tervishoiuvaru, sh kaitsevahendid uue kriisi valmisoleku tagamiseks.<\/p>\n K\u00e4es on viimane aeg, et Eesti valitsus ja poliitikud avaksid silmad ja hakkaksid m\u00f5istma, et lennundus on k\u00f5rge investeeringu tulususega majandusharu. Toompea otsustamise tase ei saa olla \u00e0 la 12 sihtkohta. Eesti lennundus suudab tagada majanduse vereringluse vaid siis, kui teie \u00fctlete milliste riikide ja piirkondadega on vaja Eestil \u00e4ri ajada<\/strong>. Seej\u00e4rel on juba tehniline k\u00fcsimus, kas XFLY lendab Londonisse v\u00f5i hoopis New Yorki v\u00f5i Shanghaisse. Kuulame rohkem ettev\u00f5tjate h\u00e4\u00e4lt ning \u00e4rme p\u00f5leta tihedas konkurentsis, tiib-tiivas lendamisega maksumaksja raha.<\/p>\n M\u00f5ne aasta tagune Eesti parim ettev\u00f5te Magnetic MRO, kelle angaaridesse Tallinnas lendab hooldusesse ligi 100 lennukit aastas, tegutseb lennukite hoolduse turul, kus liigub aastas 77 miljardit dollarit. Arvestades ettev\u00f5tte aastak\u00e4ivet 120 miljonit eurot, siis on ettev\u00f5tte turuosa juuspeen 0,16%. Ent ometi \u00f5nnestus raudlindude hooldajal saavutada sel n\u00e4dalal m\u00e4rgilise t\u00e4hendusega l\u00e4bimurre lennukitootjaga Airbus<\/strong>. Meil on n\u00fc\u00fcd v\u00f5imalus osaleda lennundusgigandi hangetel. K\u00e4es on erakordne v\u00f5imalus panna alus Eesti oma lennundust\u00f6\u00f6stuse s\u00fcnniks ja ampsata t\u00fckk 400 miljardi dollari suurusest turust.<\/p>\n Eestis on olemas ajalooliselt tugev elektroonikat\u00f6\u00f6stus, mis panustab meie eksporti ligikaudu kolmandiku. Mis oleks kui v\u00f5itleks v\u00e4lja \u00f5iguse toota n\u00e4iteks 2000 uuele Airbusi lennukile mitte WC potte, vaid veel palju rohkemat? Kutsun ministeeriume ja EASi panema pead kokku, et koostada v\u00e4\u00e4rtuspakkumine Airbusi avioonikatehase rajamiseks<\/strong>. \u201eM\u00fc\u00fcgimeestena\u201c tuleb rakendada vankri etteotsa Eesti Valitsus. Kaitset\u00f6\u00f6stus on n\u00e4idanud head eeskuju.<\/p>\n Me ei alusta t\u00fchjalt kohalt. Teatavasti Saaremaal tegutsev Ionix Systems on juba pikki aastaid varustanud Rolls-Royce\u2019i juhtmek\u00f6idistega. Maailma suurima lennuki Airbus 380 enamus juhtmetest on toodetud Pihtla vallas. Axinom on valmistanud juba pikki aastaid maailma suurimatele lennufirmadele meelelahutuss\u00fcsteemide tarkvara. N\u00e4iteid on teisigi.<\/p>\n Mida v\u00f5idab Eesti lennundust\u00f6\u00f6stusest J\u00fcri v\u00f5i Mari? Vastus on lihtne: seal kus on \u00e4ri, siis sinna tulevad ka lennu\u00fchendused<\/strong> ja vastupidi. Eesti kui turismisihtkoha m\u00fc\u00fcmine on tore ja vajalik, kuid see on ainult v\u00e4ike osa kogu rehkendusest. Itaalias kasvas otseste v\u00e4lisinvesteeringute maht otselendudega \u00fchendatud piirkondadest kaks korda kiiremini kui v\u00f5rdlusgrupis. See vastab \u00e4ra k\u00fcsimuse, miks P\u00f5hja-Itaalia on majanduslikult enam arenenud ja investoritele oluliselt atraktiivsem kui L\u00f5una-Itaalia. Kui me ei taha, et Eestist saaks Soome ja L\u00e4tiga v\u00f5rreldes perifeerne \u201eL\u00f5una-Itaalia\u201c, siis on viimane aeg tegutseda. Eestisse tahetakse rohkem lennata ja on rohkem \u00fchendusi ainult siis, kui meiega tahetakse \u00e4ri ajada. \u00c4rkame l\u00f5puks \u00fcles ja asume m\u00fc\u00fcma Eestit kui lennundusriiki!<\/p>\n","protected":false},"author":9,"featured_media":579,"template":"","tax_news":[50],"class_list":["post-804","news","type-news","status-publish","has-post-thumbnail","hentry","tax_news-lennundustoostus"],"acf":[],"yoast_head":"\n