Kristo Reinsalu: Kinnitage turvavöö, oleme valmis õhku tõusma
Aastate möödudes on meil kollektiivselt aina rohkem põhjust rääkida sellisest nähtusest nagu Eesti lennundus. Esialgu võib see tunduda küll marginaalse niššiteemana, aga nagu öeldakse – vaga vesi, sügav põhi. Eesti suurima õhuvärava kaudu loodud lisandväärtus on kaks korda suurem kui Eesti metsandusel. Üks indikaator sellest kasvust on ka asjaolu, et 2017. aasta Eesti edukaima ettevõtte tiitli sai just lennundusettevõte.
Lennundus on palju rohkem kui lihtsalt otseühendused ja reisijatevedu. Tööstusharuna hõlmab see õhusõidukite ja nende komponentide hooldust, personali koolitamist, insenertehnilise toe teenust ning tarkvara arendust. Tallinna Lennujaamas oma reisi oodates või koju saabudes on kindlasti paljud märganud lennuki joonistusega Magnetic MRO angaare. Ühes angaaris värvitakse, teistes tehakse hooldust ning tagatakse, et lennukid vastaksid kõikidele turvanõuetele. Magnetic on koos meie rahvusliku lennufirmaga Eesti lennunduse kasvu peamised eestvedajad.
Maailma lennundus kasvab kiiresti. Kui praegu on Euroopa lennunduses ringlemas 23 000 lennukit, siis aastaks 2037 see number kahekordistub. Lennukid lähevad suuremaks ja tehnoloogia muudab õhulaevade opereerimise efektiivsemaks. Rahvastiku vananemise tõttu kasvab reisivate pensionäride hulk. Maailma suurimaks lennundusturuks saab varsti Hiina.
Kui suureneb lennukite ja reisijate arv, siis kasvab kogu väärtusahel, mis osutab lennundussektorile teenuseid. Väärtusahelat läbiv märksõna on digitaliseerimine, mis peamiselt hõlmab endas lennujaamu ja lennukeid. Lennuliikluse juhtimiseks õhus võetakse kasutusele irdtornid (i.k remote towers) – innovatsiooniprojekt, kus Eesti on juba kaasa löömas. Eestis on olemas IT ettevõte, mis toodab tarkvara ekraanidele, mis lahutavad reisijate meelt pikamaalendudel. On vaid aja küsimus, kui me saame reisijatena nautida samu mugavusi nagu kodus Nuti-TV-d kasutades. Lennujaamades suureneb autonoomne mobiilsus, sest inimtööjõudu asendavad iseliikuvad sõidukid. Angaarides töötavad lennukite kallal „kirurgid“, kelle kätte toimetab robot kõik vajalikud detailid. Lennukauba ning reisijate transporti kinnisel territooriumil saab suures ulatuses automatiseerida.
Oleme teinud ka juba esimesed sammu selleks, et saada endale veelgi rohkem sellest kasvust. Esimest korda ajaloos on meil oma Lennundusklaster. See pole pelgalt lennunduse fännide klubi, vaid avatud koostööplatvorm ambitsioonikatele ettevõtetele lennunduse väärtusahelas. Klastri sügavam mõte on aidata viia Eesti lennundus maailmakaardile.
Eesti lennunduse strateegilised väljakutsed on seotud valdkonna kõige kõrgema lisandväärtusega teenuste pakkumisega globaalsele turule. Ärisuundade puhul võib välja tuua kuus tegevusvaldkonda, kus tänasel Eestil on märkimisväärne potentsiaal ettevõtlusega tegeleda. Esiteks, lennukite täishooldusteenused, mida Magnetic MRO juba täna väga edukalt pakub. Teiseks, lennuteenuse osutamine – Nordica tütarettevõte Regional Jet vedas 2018. aastal konsolideeritult üle 2,2 miljoni reisija. Võrdluseks, et Estonian Air’i rekordiks jäi ca 850 000 reisijat aastas. Regional Jet, mis alustas 2016. aastal ühe lennukiga, omab täna 19 lennukit ja võiks kasvada lähima viie aasta jooksul 2-3 korda. Kolmandaks, kaubaveo teenused – suurimad lennukauba vedajad otsivad uusi sihtkohti. Eesti ja Tallinna Lennujaam paiknevad geograafiliselt soodsas positsioonis, sest siinse tegevusraadiusega on võimalik teenindada enam kui 100 miljoni tarbijaga turgusid. Kaubavedajad tahavad siia lennata, sest oleme Ida ja Lääne ristteel. Meie logistika on tipptasemel, asjaajamine paberivaba ja kiire.
Neljas potentsiaalne ärisuund on lennunduse IT-teenused. Me peame välja mõtlema, milliseid teenuseid me peame juurutama oma eduks ja milliseid teenuseid võiks Eesti eksportida maailma lennundussektorile. Axinom on olnud üks teerajaja, kuid neljas tööstusrevolutsioon annab tööd ja leiba paljudele. Me tahaksime luua Eestisse innovatsiooni keskuse, mille peamine fookus on lennunduse IT teenused. Meie start-up kultuur soosib luua siia uusi iduettevõtteid, mis aitaksid kaasa lennunduse digitaliseerimisele. Me suudame arendada tarkvara agiilselt ja välja töötada nutikaid maailmamuutvaid lahendusi ka lennundusele.
Viiendaks, lennundusalase hariduse eksport – Eesti on unikaalses olukorras, sest vaatamata riigi väiksusele on meil oma Lennuakadeemia, mis pakub rakenduslikku kõrgharidust. Üheks visiooniks on luua Eestisse koolituskeskus, mis meelitab siia lennundusinimesi nii õppima kui ka töötama. Otsa on lahti teinud Magnetic MRO ja Lennuakadeemia, mille koostöös lansseeriti Õpipoisi programm. Tugevate lennundusettevõtete olemasolu aitab meil pakkuda paremat lennundusharidust. Kuuendaks, mehitamata lennunduse arendamine – Eesti ettevõtted ja meie Lennuliiklusteeninduse AS on ühed teenäitajad mehitamata lennunduse võimaluste demonstreerimisel ja testimisel. Me oleme juba täna ja võime olla ka edaspidi suunanäitajad kogu Euroopale.
Eesti lennundus on oodanud kaua aega avaramat pilku. Mitte kunagi varem ei ole olnud niivõrd soodsat pinnast Eesti lennunduse kasvuks. Lennundusklaster koostöös riigi institutsioonidega tahab korrata seda, mida on Eesti suutnud oma IT ekspordiga. Kinnitage oma turvavöö – meie oleme reisiks valmis!