Eesti on rohelistele väikelennukitele avatud
28.07.2021
Eelmisel reedel Jõhvi Kontserdimajas regionaallennunduse teemadele pühendatud konverentsil arutati regionaallennunduse hetkeolukorda ja arengusuundi. Konverentsi ja Lennupäeva korraldajate arvates peaks regionaallennundus olema riiklik prioriteet.
„Eesti õhu-uks on nüüd lahti. Omavalitsusjuhid on hakanud mõistma, et hästitoimiv lennuväli on sama elutähtis nagu on asfalteeritud tee,“ ütles konverentsi peakorraldaja, Diamond Sky tegevjuht Ken Koort oma avasõnas.
Lennundus vajab riiklikku strateegiat
Avaettekandes toonitas Riigikogu lennunduse toetusrühma aseesimees, Timo Suslov, et meie ambitsioon peab olema suurem kui tänased reaalsed võimalused. „Teeme Eestist lennuriigi, mis suudab piloteerida neid valdkondi, mis hetkel on veel lapsekingades,“ ütles Suslov ja rõhutas vajadust riikliku strateegia järele.
Riigikogu liikme ning Pärnu linnavolikogu esimehe Andrei Korobeiniku sõnul peaksime eeskujuks võtma lähiriikidelt. „Meil on Tallinna Lennujaam, mille alla kuuluvad regionaallennujaamad, kuid näiteks Leedus puudub nö Vilniuse lennujaam, vaid on Leedu lennujaamad,“ osutas Korobeinik ning rõhutas koostöö tegemise vajadust ettevõtetega.
Tulevikulennundus on roheline
Põhjamaade elektrilennunduse võrgustiku juht Maria Fiskerud rääkis, et kliimaneutraalsed lennukid on kasumlikumad kui tänased fossiilsel kütusel lendavad lennukid. „Elektrilennukitel on 75% madalamad kütusekulud, 50% väiksemad hoolduskulud,“ osutas Fiskerud, kes nõustab sealhulgas Rootsi iduettevõtet Heart Aerospace, mis arendab 19-kohalist elektrilennukit.
„Nii Rootsi kui Norra eesmärk on saavutada kliimaneutraalne lennundus aastaks 2030. Selleni jõudmiseks on valitsusel väga suur roll. Eestil on reaalne võimalus liituda meie võrgustikuga. Koos oleksime tugevamad globaalses konkurentsis,“ ärgitas Fiskerud vaatama ambitsioonikamalt tulevikku.
Ärimudel toob edu
Eesti olulisemaid regionaalseid lennujaamasid opereeriva AS-i Tallinna Lennujaam juhatuse liikme Anneli Turkini sõnul on regionaalsete lennujaamade toimimine ja püsima jäämine oluline riigi regionaalpoliitika seisukohast, kuid äriliselt kasumlikud nad ei ole. „Selleks, et regionaalne lennujaam oleks äriliselt kasumlik, peaks seda aastas läbima vähemalt üks miljon reisijat, mis on regionaalsete lennujaamade pigem ebatõenäoline või väga kauge tulevik. Regionaalsete lennuväljade lennuliikluse edulugu saab sündida vaid kõigi osapoolte ühisel koostööl. Peame oluliseks uute tegevusvaldkondade ja äri arendamist, et lennujaamade tulud ei oleks ainult reisijatega seotud,“ lisas Anneli Turkin.
„Liege Belgias, Lleida Kataloonias ning Eilat Iisraelis näitavad seda, et lennujaama edu aluseks on hästitoimiv ärimudel,“ ütles Euroopa regionaalsete lennujaamade võrgustiku juht, Sergi Alegre. Eduka ärimudeli ühe näitena tutvustas Helsinki East Aerodrome juht Esa Korjula täisdigitaalse lennujaama projekti, kus kõiki lennuvälja teenuseid juhitakse distantsilt ja tähtis roll saab olema droonidel.
Kümneaastase pausi järel taaskord toimunud Jõhvi Lennupäevade raames peetud konverentsi esinejate seas olid nii Eesti Vabariigi Riigikogu lennunduse toetusrühma esimees Henn Põlluaas kui ka aseesimees Timo Suslov. Üritusel osalesid paljud lennundusega seotud avaliku ja erasektori esindajaid nii Eestist kui ka mujalt maailmast Päeva modereeris Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse välisinvesteeringute arendusjuht Raido Lember.
