KrattWorksi õhusihtmärgidroon sai tuleristsed

Mehitamata õhusõidukite tehnoloogiat arendav KrattWorks sõlmis septembris Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusega lepingu õhutõrjesihtmärgidroonide välja töötamiseks ja tootmiseks Eesti Kaitseväele. Viimased paar kuud on ettevõte tegelenud hoogsa arendustööga, mille tulemusena viis 15. novembril läbi oma ajaloo esimese laskmisõppuse koostöös 1. jalaväebrigaadi õhutõrjepataljoniga.

Tapa Keskpolügoonil toimunud harjutuslaskmine oli mõlemale osapoolele positiivne kogemus. Seenevihm, udu ja nullkraadi lähedane temperatuur pakkusid omajagu väljakutseid nii laskjatele kui KrattWorksi tehnoloogiale.

“Ükski kontorilaua taga läbimõeldud stsenaarium ei ole võrreldav reaalse kogemusega,” nentis KrattWorksi tegevjuht Mattias Luha. Nii ka seekord. “Näiteks mootori õhuvõtuava kinnijäätumine sellistes piiripealsetes tingimustes on lennunduses üks levinumaid probleeme, aga selle tekkimise kiirus üllatas. Soojas toas selle peale nii lihtsalt ei tule, kuid nüüd oleme jälle kogemuse võrra rikkamad.”

Siiski ei takistanud üksikud ootamatused, mida oli kohapeal üsna kerge jooksvalt lahendada, õppelaskmise edukat läbiviimist. Sama positiivset meelt olid ka kaitseväelased.

„Minu meelest läks meil väga hästi – harjutasime nii maasihtmärkide kui ka õhusihtmärkide tabamist. (Mudel)lennukile pihta ei saanud, aga olime väga lähedal,” vahendas 1. jalaväebrigaad oma Facebooki postituses õppur Joanna Roopa sõnu.

KrattWorks aga vaatab juba tulevikku. Plaan näeb ette mitte ainult sihtmärgidrooni valmis ehitamist vaid ka jätkuvat arendamist, et muuta süsteem suuremates mahtudes toodetavaks ja suurendada konkurentsivõimet välisturgudele laienedes.

“Kuna koostöö kaitseväega võimaldab KrattWorksi tiimi osalemist õppelaskmistel, saame me mitte ainult suulist tagasisidet, vaid näeme toimuvat oma silmaga ning analüüsime jooksvalt telemeetriaandmeid,” lisab KattWorksi peainsener Kristjan Möller. “Eesmärk on osaleda ka Kevadtormil, kus tulistatakse erinevatest relvasüsteemidest, ning mis on meedia ja välisdelegatsioonide terava tähelepanu all. Valmistume selleks, kuid loomulikult ei lõpe meie arendustöö kevadise suurõppusega,” lisab Möller.

KrattWorksi ja Eesti riigi vahel sõlmitud lepingu maht on 15 miljonit eurot ning kestus 7 aastat.  See annab võimaluse piisavalt pikaks ja paindlikuks koostööks Eesti Kaitseväe ja tehnoloogiaettevõtte vahel.

Bensiinimootoriga, kahemeetrise tiiva siruulatusega sihtmärgidroon on projekteeritud vaidtiiva põhimõttel. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse poolt lepingu allkirjastanud Ramil Lipp hindas tulevikuperspektiivi väga heaks. “KrattWorksi lahendus, mida nad vaidtiivaga pakkusid, on tehnoloogiliselt kõige odavam toota. Sihtmärgi ülesanne on, et see peaks olema võimalikult odav, sest see lastakse alla,” ütles Keskuse kategooriajuht Ramil Lipp lepingu allkirjastamisel Kultuurikatlas, 13. septembril.

Koostöö Kaitseväega ei jää kindlasti KrattWorksi ainsaks väljundiks sihtmärgidroonide vallas. „Sihtmärgidroonide vastu on huvi tuntud juba mitmest välisriigist ning meie järgmine väljakutse on leida viis tootmismahtude kiireks kasvatamiseks,“ tõi ettevõtte äriarendusjuht Vootele Jagomägi välja alustavate tehnoloogiaettevõtete ühe tuntuima kitsaskoha.

“See on teisest küljest positiivne probleem. Väga positiivne.”