Kõik uudised
04 oktoober 2020
autor:
Jaga seda artiklit:

100 000 eurot ühe lennundusspetsialisti eest – lõpetame koondamise!

Autor: Ene Krinpus

Magnetic MRO personalidirektor

Eesti lennundussektoris on tänaseks koondatud või kohe-kohe koondatud ligikaudu 300 inimest. Ühe lennundusspetsialisti koolitamine maksab Eesti maksumaksjale ligikaudu 100 tuhat eurot. Kõige kallimad erialad on piloot ja lennujuht. Lisaks esialgsele väljaõppele nõuab väga palju vahendeid inimeste jätkuv arendamine. Näiteks litsentseeritud lennukitehnikuks saamiseks kulub minimaalselt kuus kuni seitse aastat. Lennundusklastri juht Kristo Reinsalu on öelnud, et Eesti lennunduse töötaja loodav lisandväärtus on enam kui 2 korda kõrgem kogu riigi keskmisest. Seetõttu on ülimalt kriitiline leida viise ja võimalusi kõrgelt kvalifitseeritud töötajate optimaalseks rakendamiseks ka kriisitingimustes.

Oma magistritöö „Töötajate strateegiline arendamine Eesti Lennundusklastri ettevõtetes“ raames viisin läbi üheksa intervjuud Lennundusklastrisse kuuluvate ettevõtete esindajatega. Uurisin lähemalt, millised on tööjõu vajadust arvestavad töötajate strateegilise arendamise ja koolitamise praktikad ja kuidas need on muutunud COVID-19 kriisi tõttu. Kõik intervjueeritavad kinnitasid üksmeelselt, et kriis on kogu sektorit väga palju mõjutanud. Suurimat kahju on kogenud lennutegevuse ja reisijateveoga seotud ettevõtted. Kui enne kriisi kogeti teravat tööjõu puudust, siis üleöö muutus võtmeküsimuseks, kuidas säilitada ja planeerida olemasolevat kvalifitseeritud tööjõudu. Lennundussektoris töötamine toimub erinevate pädevussertifikaatide ja litsentside alusel. Seetõttu võib äritegevuse seiskumine seada ohtu tippspetsialistide kvalifikatsiooni ja kogu edasise karjääri. Lennundusspetsialistidest ilmajäämine ja uute värbamine on ajamahukas ning seotud väga suurte kuludega.

Töökohapõhine õpe on saamas uueks normiks

Eesti Lennundusklastri ettevõtted soovivad kriisi tagajärjel panna senisest palju rohkem rõhku töökohapõhisele juhendamisele ja sisekoolituste kasutamisele. Samuti soovitakse pakkuda rohkem e-õppe võimalusi. Töökohapõhise õppe heaks näiteks on Lennuliiklusteenistuse lennujuhtide õppeprogramm. Samuti võib välja tuua Magnetic MRO ja Eesti Lennuakadeemia ühise lennukitehnikute kutseõppeprogrammi. Sisekoolitajate olulisust toodi välja Tallinna Lennujaama/GH ja Lennuakadeemia poolt. E-õppe lahendusi ja digipädevuste arendamist hindasid oluliseks kõik intervjueeritud ettevõtted. Lähitulevikus kulub ettevõtetel rohkem vahendeid seadustest/ regulatsioonidest tulenevate koolitus- ja arendustegevuse peale.

Eesti lennundussektori töötajate arendamisel on vajalikud järgnevad sammud:

  • näidata kogu ühiskonnale, sh eriti noortele, et lennunduses on palju atraktiivseid ja põnevat väljakutset pakkuvaid ametikohti lisaks piloodi, stjuardessi ja lennujuhi elukutsele;
  • populariseerida töökohapõhist õpet ning laiendada kutseõppe võimalusi ka teistesse Eesti Lennundusklastri ettevõtetesse, kus napib kvalifitseeritud tööjõudu;
  • panna suuremat rõhku insener-tehnilise hariduse populariseerimisele kombineerides à la Eesti Lennuakadeemia ja Tallinna Tehnikakõrgkooli õppekavasid rakenduskõrghariduse vallas ning Eesti Lennuakadeemia ja TalTechi õppekavasid bakalaureuse- ja magistriõppes.

NÄIDE: Singapur koolitab 13 tuhat koondatud inimest ümber lennunduse jaoks

Singapuri Kaubandus- ja Tööstusministeerium algatas alates 1. septembrist COVID-19 kriisis rohkem kannatada saanud lennundussektori toetuseks massiivse üleriigilise töötajate ümberõppe programmi. Riigi kaubanduse- ja tööstusministri sõnul on hoolimata raskest olukorrast on sektori, kus töötab 22 000 inimest ja mis annab täna 1% riigi SKP-st, kriisist väljatuleku keskpikk arenguperspektiiv väga hea. Riik kavatseb subsideerida 90% ulatuses enam kui 13 000 koolituskohta ligemale saja erineva koolituse kaudu. Koolitused toimuvad peamiselt kolmel teemal: lennukite hooldus, analüütika ning robootika võimalused lennunduses. Koolitustel saavad osaleda nii kriisi ajal koondatud sektori töötajad kui ka inimesed muudest sektoritest. Singapuri Lennundusklastri juht ütles, et pandeemia on kiirendanud lennundussektori tööstus- ja tehnoloogilist progressi, mis omakorda on toonud kaasa vajaduse töötajate kvalifikatsiooni tõstmiseks ja uute oskuste õppimiseks. Loe põhjalikumalt SIIT.

Kokkuvõttes

Eestis annab lennundussektor juba täna 3% riigi SKP-st ja see osakaal võiks tõusta 5-7 protsendi peale lähema 3-5 aasta jooksul. Selleks on ülimalt oluline, et me käiks kaasas kiirete muutustega tööturul ning suudaksime tuua parimad ajud lennundusse. Vaatamata keerulisele ajale nii Eesti kui maailma lennundussektoris ei tohiks lennundusspetsialistide koolitamist ja arendamist tagaplaanile jätta, sest sektori taastudes ollakse jälle olukorras, kus kvalifitseeritud tööjõudu napib. Seega tuleks Eestil Singapurist eeskuju võtta ning juba täna mõelda ette, kuidas tulevast tööjõupuudust lennundussektoris leevendada. Miks mitte koostöös lennundussektori ettevõtete ja riigiga pakkuda tänaseks tööta jäänud inimestele ümberõpet lennundussektorisse, sest nagu eelpool mainitud on lennundusspetsialistide väljakoolitamine pikaajaline ning kulukas protsess.

Jaga seda artiklit: