Kõik uudised
22 aprill 2020
autor: Kristo Reinsalu, General Manager
Jaga seda artiklit:

Kristo Reinsalu: 40 000 töökohta ohus, kas Eesti lennundus hääbub?

Eesti lennundusel pole kunagi niihästi läinud kui enne koroonakriisi. Veel veebruaris oli võimalik Tallinnast lennata 28 otsesihtkohta. Järele on jäänud 3 sihtkohta. Turismisektor on saanud hoobi. Järgmisena saab hoobi rahvusvaheliste äride pidamine. Lennundustegevusest sõltuvad välisinvesteeringud. Kui kaob lennufirma, siis kaob ära Lennuakadeemia ja lennundushariduse mõte. Möödapääsmatu on riigiabi paketi loomine. 1-2 ettevõtte aitamisest üksi ei piisa, abi vaja kogu sektor väärtusahela lõikes.

Virgin Australia eilne kollaps näitas, et maailma lennunduses ei saa aega kaotada. Raha põleb täna suurema kiirusega kui isegi kõige ambitsioonikamad idufirmad suudavad põletada. Kängurumaa suurim koroonakriisi ohver oli juba varasemalt saatnud koju 10 000 töötajat. Vaatamata korduvatele abipalvetele sai Virgin’ile saatuslikuks Austraalia valitsuse ministrite suutmatus kokku leppida. Lennundus vajab aga täna kiireid ja jõulisi otsuseid. Kõik riigid üle maailma päästavad kõige esimesena justnimelt oma lennundust.

Rahvusvahelise lennutranspordi katusorganisatsioon IATA, mis esindab ligikaudu 300 lennufirmat üle maailma on öelnud, et 50% maailma lennufirmasid ootab pankrot järgmise 2-3 kuu jooksul juhul, kui riikide valitsused ei tule appi. Paljud Euroopa riigid kaaluvad oma lennufirmade riigistamist. Läti riik panustab Air Balticusse 150 mln eurot, et kindlustada lennuühendus Euroopa ja Riia vahel. Itaalia kaalub Alitalia, Norra Norwegian Air’i, Portugal TAP Portugali riigistamist. AirFrance/KLM paluvad riigiabi samaaegselt Hollandi ja Prantsusmaa valitsuselt. Euroopa suurimale lennufirmale Lufthansa on Saksa riik öelnud, et firmat ei jäeta hätta.

Kogu maailmas on täna 25 miljonit lennunduse töökohta sattunud löögi alla. See on võrreldav kogu Austraalia elanike arvuga. See on sama suur kui kogu Itaalia riigi töötajate arv kokku. IATA andmetel loob üks töökoht lennunduses 24 uut töökohta teistes sektorites. Lihtne arvutus näitab, et löögi all on enam kui 40 000 töökohta mida Eesti lennundus kaudselt toetab. Ainuüksi Tallinna Lennujaamaga on seotud kokku 150 erinevat ettevõtet. Siia lisanduvad töökohad sektorites, mis ei saa toimida ilma lennunduseta (turism, kaubandus, ekspordimahukad teenused jne).

 Mis saab siis, kui rakendub „must“ stsenaarium?

  • Lennundussektoris kaob enam kui 500 töökohta 2020.aasta jooksul. Eestis kordub Leedu stsenaarium. FlyLALi pankroti järel ei ole Leedu oma lennundus ja ühendused pealinnaga jalgu alla saanud.
  • Riigil jääb saamata 160 mln € SKP-d, mida tooksid lennureisijad Eesti majandusele (100 tuhat lennureisijat mõjutab SKPd 10 mln euro võrra, allikas: Lentso 2017). Lennureisijate arv kukub Eestis 2020. aastal enam kui 1,6 mln reisija võrra.
  • Riigil jääb saamata lennureisijate kaudu 56 mln € maksutulu, millele lisanduvad kordades suuremad saamata maksutulud väärtusahela lõikes.

Eesti lennunduse ellujäämiseks on lühiajalises plaanis vajalik tööturumeetmete pikendamine 2020. aasta lõpuni. Lisaks Kredexi laenugarantiide ning käibekapitalilaenude pakkumine. Laenude ja -käenduste maksimaalset summapiiri tuleb tõsta. Ent siit jagub hapnikku paariks kuuks. Kriis ja taastumine kestab aga kuni 2023.aastani. Mainekas Roland Berger ennustab kogu lennundussektoris retsessiooni.

Lennundus on eriline sektor

Täna on õiguslikult võimalik toetada lennundust kõigi võimalike vahenditega Euroopa Komisjoni ja riigiabi kontekstis. Eesti lennunduse arenguks ja riigi konkurentsivõime tagamiseks on möödapääsmatu riigiabi paketi loomine:

  1. Nordica aktsiakapitali suurendamine selleks, et oleks võimalik tagada Regional Jet/Xfly võimekus käivitada otseliinid Tallinnast Euroopa suurematesse keskustesse.
  2. Toetuspaketi käivitamine lennuliikluse taaskäivitamiseks Tallinnas Lennujaamas käitus- ja infrakstruktuuri tasude alandamise kaudu
  3. Lühiajaline ekspordi krediidikindlustus, et vabastada hädas firmade käibekapital riigi garantiiga. Isegi maailma suurimad lennundusettevõtted, kelle klientideks meie Magnetic MRO ja Axinom on pikendanud maksetähtajad kuni 200 päevani.
  4. Luua sihtotstarbeline toetus võtmetöötajate hoidmiseks lennundusettevõtetes. Eesti keskmisest oluliselt kõrgemat töötasu saavatest spetsialistidest ilma jäämine ja uuesti värbamine oleks ajamahukas ja väga kulukas.
  5. Ajatada riigimaksude tasumine vältimaks lennunduses võtmetöötajate koondamisi.

Kokkuvõttes, Eesti lennundus oli enne koroonakriisi puhkemist üks kõige kiiremini kasvav majandussektor Eestis: kõrgepalgalised töökohad, suured maksulaekumised Riigikassasse (üle 300 mln € 2019. aastal), kahekordne Eesti keskmine lisandväärtus töötaja kohta, ekspordimahukad teenused. Täna oleme olukorras, kus sektori jätkusuutlikkus ei sõltu enam meist. Ei piisa ühe või kahe ettevõtte toetamisest, sest lennunduse väärtusahelas on ettevõtted omavahel läbipõimunud. Sestap on vaja väga kiiresti koostada detailsem riigiabi meetmete plaan nagu teevad seda teised riigid. Lennundus on sõda riikide vahel, kus iga riik hoiab omasid. Lennundus on osa iseseisvusest ja rahvuslikust julgeolekust.

Fakte Eesti lennundusest:

  • Lennuakadeemia tudengi keskmine sissetulek pärast kooli lõpetamist on kõigist Eesti kõrgkoolidest kõige kõrgem ja ägedaid ameteid on kümneid.
  • Nordica on kõigi aegade suurim Eesti oma lennufirma, mis on kasumlik, tegi enne kriisi 90% eksporti ning on suuteline garanteerima ühendused pärast kriisi Tallinnast.
  • Magnetic MRO on mõne aasta tagune Eesti aasta ettevõte ja eksportöör, kelle angaaridesse lendab hooldusesse ligi 100 lennukit aastas.
  • Eesti Lennundusklaster ühendab 15 ambitsioonikat lennundusettevõtet alates Lennujaamast ja lennufirmadest kuni erinevaid teenuseid pakkuvate ettevõteteni hoolduse, IT, logistika ja transpordivaldkonnas.
Jaga seda artiklit: