Kõik uudised
26 november 2020
autor:
Jaga seda artiklit:

Eesti Lennuakadeemia ambitsioonikas tulevik

„Eesti Lennuakadeemia visioon aastaks 2025 on olla rakenduskõrgkoolina huvirühmade poolt kõrgelt hinnatud koolitus- ja arenduspartner,” sõnas lennuakadeemia rektor Koit Kaskel strateegia esitlusel Lennundusklastri liikmetele. Kuna lennundus on olemuselt rahvusvaheline valdkond, siis tuleb ka akadeemial  muutuda rahvusvahelisemaks nii akadeemilise koosseisu kui ka tegevuste osas.

Visiooni elluviimiseks on seatud selged fookused.  “Lennuakadeemia rõhuasetused järgmise viie aasta jooksul on koostöö ehk proaktiivne suhtlus, paindlikkus ehk mitmekesised õppevõimalused, innovatsioon ehk uued tehnoloogiad, rahvusvahelistumine ehk ingliskeelne õpe ja akadeemia mobiilsus ning eksport,” räägib Koit Kaskel. Tema sõnul on plaanis keskenduda uutele ja nutika spetsialiseerumisega seotud tehnoloogiatele, eriti mehitamata lennunduse ja integreeritud lennuliikluskorralduse valdkondades, mis on olemuselt teadmismahukad ning tihedalt seotud digitaliseerumisega. Kõige selle tulemusena peab lennuakadeemiast saama lähiregiooni juhtiv kompetentsikeskus.

Lennundusklastri juht Kristo Reinsalu rõhutas, et visiooni elluviimiseks on kriitilise tähtsusega lennundusklastri kõigi liikmete toetus ja koostöö. „Ainult koos tegutsedes suudame muutuda tõsiseltvõetavaks lennundusriigiks,” ütles Reinsalu. Kaskeli sõnul peab Lennuakadeemia olema esimene koht, kelle poole ettevõtted pöörduvad, kui on tekkinud vajadus uute teenuste arendamise või koolituste osas.

Lennuakadeemia strateegiast joonistub välja ka elukestva õppe juurutamine lennunduses. See on tähtis nii õppurite kui ettevõtete jaoks ja tähendab võimaluste loomist omandamaks oskusi ja teadmisi nii taseme-, täiend- kui ümberõppes väiksemate, kuid omavahel loogiliselt tervikuks ühenduvate moodulite (õpiampsude) kaupa. Kaskel lisas, et hariduse kvaliteedi hoidmise ja selle taseme tõstmise saavutamiseks tuleb õppetööd oluliselt mitmekesistada. “Tänase statsionaarse ja valdavalt eestikeelse kõrgharidusõppe kõrvale on plaanis luua mitmeid alternatiivseid võimalusi,” ütles Kaskel.

Reinsalu sõnul on lennunduse kui tööstusharu peamine eelis selle rahvusvahelisus ning Eesti lennunduskoolitusteenus konkurentsivõimeline. “Septembris teatas põhjanaabrite Patria gruppi kuuluv lennukool, et koolitab järgmise viie aasta jooksul 250 pilooti Qatar Airways’ile. Miks ei võiks sarnane leping olla hoopis meie Lennuakadeemiaga?” küsis Reinsalu ning toonitas, et kui tahetakse üheskoos kujundada lennuakadeemiast regiooni juhtiv lennundushariduse teenuste eksportija, siis tuleb eraldi välja tuua fookus uutele tehnoloogiatele. Mehitamata lennundus (UAS), mehitamata lennuliikluse (UTM) tehnoloogiad ja lennuliikluse korraldamise digitaliseerimine on need valdkonnad, kus akadeemia koostöös klastri liikmetega saaks kujundada Eestist maailma innovatiivseima lennuruumi.

Jaga seda artiklit: