Kõik uudised
16 aprill 2021
autor: Laura Käis
Jaga seda artiklit:

Eesti lennundusel oma Kuule mineku plaan

Kristo Reinsalu
Eesti Lennundusklastri juht

Šotimaa põhjatipus asub Orkney arhipelaag, kus on elanikke napilt enam kui Saaremaal. Järgmise 18 kuu jooksul saab sealsest Kirkwalli lennujaamast tulevikulennunduse testimise tulipunkt. ZeroAvia, kohalik lennufirma Loganair, mis on tuntud tartanimustriga dekoreeritud lennuki saba poolest ja suurt hulka idufirmasid ja teadusorganisatsioone motiveerib ühine eesmärk – vähendada koos lennunduse süsinikujälge. Kliimaneutraalsus on hiilgav näide missioonipõhisest lähenemisest. Ainult selline lähenemine viib edasi lennunduses, kus on käes sajandi võimaluste aeg.

Maailma lennundus muutub dramaatiliselt: tulevad keskkonnasõbralikud lennukid, kasvab pilootide vajadus, digitaliseerimine kaotab ja teisalt loob uusi ametikohti. Fossiilset kerosiini hakkavad asendama keskkonnasõbralikud kütused. Vesinikuga lendamine vajab lokaalseid tootmisvõimsusi. Lennujaamadest saavad vesinikuga varustamise ning tootmise sõlmpunktid.

Morgan Stanley prognooside järgi on aastaks 2025 linnaruumis 50 000 mehitamata õhusõidukit ning nende arv enam kui kolmekordistub aastaks 2040. Kiirelt kasvab droonidega pakivedu linnakeskkondades ja piiratud ligipääsuga piirkondades. Kõrget lisandväärtuse kasvu võimaldavad järelevalve- ja kontrolltegevused ehitusvaldkonnas, metsanduses, põllumajanduses. Täna investeerides oleks võimalik luua ekspordile orienteeritud paarimiljardiline drooniteenuste sektor Eestis. Meil on tipptasemel robootika ettevõtted nagu Milrem, Cleveron ning kiirelt kasvavad droonindusega tegelevad ettevõtted.

Lennundusklaster pakub välja ambitsioonika tulevikuinvesteeringute plaani. Me soovime luua Eestisse juhtiva Kliimaneutraalse transpordi arenduskeskuse. Lisaks süsiniku jalajälje vähendamise missioonile motiveerivad meid 3 väljakutset:

Esiteks, mehitamata õhusõidukite ohutu pääs õhuruumi. Selleks tuleb luua digitaalne õhutaristu. Me tahame, et Eestist saaks maailma innovatiivseim lennuruum. See tähendab seda, et me loome ettevõtetele parimad võimalused uute teenuste testimiseks. Droon võib tuua edaspidi koju tellitud toidu, kuid veel suurem kasu on nendest kriisisituatsioonides. Näiteks kui juhtub liiklusõnnetus keset ummikut, siis lendab esmalt kohale droon, mis kaardistab abivajaduse.

Teiseks, meelitada Eestisse maailma lennunduse tippettevõtted. Selleks sobib ideaalselt Tartu, kus asuvad kaasaegse infrastruktuuriga kontrollitud ja väikese õhuliiklusega õhuruumiga lennuväli koos Eesti Lennuakadeemiaga. Me peame õppima fjordide maa kogemusest. Norras on palju lennuliine lühemad kui 70 km. Kõik lennuliinid, mis on kuni 400 km saab lennata elektrilennukitega. Eestis on paarkümmend lennuvälja. Riik on võimalik risti-põiki läbi lennata kliimaneutraalsete lennukitega. Polegi vaja minna Orkneysse, võib tulla hoopis Eestisse.

Kolmandaks, investeerida inimestesse ja teadus-arendustegevusse. Kuna lennunduse roheliseks muutumisega kaovad ühed töökohad ja tulevad asemele teised, siis on Eesti lennunduses aastaks 2025 puudu enam kui 1000 inimest. Selleks on vaja luua ümber- ja täiendõppe programmid. Peame panustama tulevikulennunduse teadus- ja arendustegevusse. Näeme, et selleks võiks olla suunatud grandiprogramm analoogselt brittide Future Flight Challenge näitele. Me oskame ehitada päikeseautot, me oleme ehitanud satelliite, me suudame ehitada ka elektrilennuki.

Kokkuvõttes, Eesti lennundus saab olla võitjate hulgas ainult siis, kui me muudame mõtteviisi. Lennundus ei ole ainult lõunamaareisid, vaid see on suurim kaudse majandusliku mõjuga sektor. Paneme droonid lendama, teeme lennukid IT abil targaks, loome süsinikuneutraalsed lennuühendused, meelitame homsed miljardiärid Eestisse – need on meie ees seisvad ambitsioonikad väljakutsed.

Tänastest julgetest otsustest ja investeeringutest sõltub see, kas Eesti lennundussektor tõuseb ja viib meie majanduse võitjate sekka või hakkame edaspidi maksma teistele, kes on ehitanud meie maksumaksja raha eest tuleviku lennukid ja loonud innovaatilised drooniteenused. Meil on olemas oma Kuule mineku plaan.

Robootika ettevõtte Cleveroni droon toomas randa karastusjooki.


Artikkel ilmus originaalis Äripäevas.

Jaga seda artiklit: