Kõik uudised
29 aprill 2021
autor: Laura Käis
Jaga seda artiklit:

Ka robotlennundus vajab inimspetsialiste

Lennundus on kiiresti muutuv valdkond, kuid erialaspetsialistide vajadus ei kao kuhugi ja lennukoolidel on siin oma ülesanded, kirjutab Eesti Lennuakadeemia rektor Koit Kaskel.

Lennundus vajab kõrgtasemel spetsialiste. Ka praegustes pandeemia, st lennunduse ekstreemse madalseisu tingimustes tuleb Eesti ainsal lennundusharidust pakkuval kõrgkoolil – Eesti Lennuakadeemial (ELA) – vaadata aastaid ettepoole ning töötada lennundussektori homseid ootusi silmas pidades.

Kuigi käesolev aeg on sügavaim langus tsiviillennunduse ajaloolistes mahtudes globaalselt, on ettevõtete ja ühiskonna pilk juba lootusrikkalt suunatud taastumisjärgsesse tulevikku. Lennundusmahtude kiire taastumise vältimatuks eelduseks on vajalikus mahus vajaliku kvalifikatsiooniga lennundusspetsialistide saadavus ettevõtetele vajalikul ajal.

Mis lennundusest saab?

Lennunduses on toimumas suuremat sorti struktuursed muutused seoses nõudluse muutumisest tingitud ärimudelite teisenemisega paljude selle valdkonna ettevõtete tegevuses. Aga mitte ainult – võib-olla isegi suuremat mõju hakkavad järk-järgult avaldama uued tehnoloogiad, eelkõige näiteks mehitamata lennuvahendite (droonid) laiem kasutuselevõtt, elektrilennunduse areng ja plaanid üleminekuks digitaalsele ja suuresti automatiseeritud lennuliikluskorraldusele.

Lihtsustatult öeldes peetakse mehitamatuse all silmas õhusõidukit, mille pardal puudub piloot, ja lennujuhtimisüksust, kus puudub tänases mõistes lennujuht. Mehitamata lennundus ei tähenda, et inimene sealt täiesti kõrvale jääb, vaid mitmete tänaste spetsialistide ülesanded muutuvad ja tekib juurde uusi pädevusi nõudvaid ametikohti.

Muudatus puudutab ka seire-, side- ja navigatsioonisüsteemide inseneride, õhusõidukite hooldustehnikute ning teiste lennundusspetsialistide tööd. Mehitamata õhusõidukite käitamiseks, nende lennukõlblikkuse tagamiseks ja juhtimiseks õhuruumis on tarvis tänasest mõnevõrra teistsuguste oskustega personali. Need arengud tingivad vältimatult ka muutusi lennunduskoolituses, mis on kallis ja äärmiselt reguleeritud tegevus.

Nõuetekohase kvalifikatsiooniga erialaspetsialistide väljaõpetamiseks on tarvis ülal hoida rahvusvahelistele lennundusnõuetele vastavaid koolitusorganisatsioone ning sünteetilisi treeningsüsteeme. Kõrge maksumuse tõttu tulevad koolitusmaht, õppekavade väljundid, eesmärgid ja sisu, aga samas ka teadus- ja arendustegevuse sihid võimalikult täpselt paika panna, et eraldatud raha kasutataks suurima efektiivsusega.

Lennunduskoolitus- ja arenduskompetentsi koondumine kõigil erialadel ning selle integreerimine kõrgharidustasemel õppesse teeb ELAst vägagi unikaalse ja kõrge interdistsiplinaarsuse võimalustega kõrgkooli, millist lähipiirkonnas ei ole ja ka maailmast annab sarnast otsida tikutulega. See potentsiaal on tarvis paremini kasutusele võtta ja lisaks Eesti lennundussektori vajaduste täitmisele ka järjest enam haridusteenuste ekspordivankri ette rakendada.

Tipptaseme erialateadmust kaasav kõrgkool-kompetentsikeskus, nagu ELA, võiks olla suurepärane lennundusharidus- ja arendusteenuste eksportija. See on ka äärmiselt loogiline, arvestades lennunduseglobaalsust ja valdkondlike standardite kõrget harmoniseeritust, eriti lennundusnõuete ühetaolisust Euroopa Liidus ja sellega lennundusvaldkonnas assotsieerunud riikides (Norra, Liechtenstein, Šveits, Island).

Ainult välistööjõule loota ei saa

Senine stabiilsus lennundusspetsialistide väljaõppes läbi püsiva riikliku rahastamise on Eestile taasiseseisvumise järgselt andnud arvestatava spetsialistide koosseisu, mis moodustab sektoris töötajatest erinevatel hinnangutel juba kuni poole. Planeeritud stabiilsus koolitusmahtudes on ka sektori majandustegevuse taastumise üks garante.

Võiks ju arvata, et kui kvaliteetse tööjõu pealekasvu Eestist kriisiajal ei tuleks, saab ka vajaliku tööjõu edaspidi sisse osta, aga sellega tekib selgelt raskusi, kui tööjõudu vajavad olukorra normaliseerumisel ühel ajal kõik maailma piirkonnad.

Arvestades, et kogu sektorist globaalselt on hiljuti märkimisväärne hulk spetsialiste koondatud, on Eestil oht personali vajaduse kasvades muutuda eriti litsentseeritud tööjõu doonoriks, mis aga halvendaks kindlasti kodumaiste ettevõtete olukorda.

Rääkimata teravnevast puudujäägist püsivas akadeemilises järelkasvus ja vajaka jäämistest jätkusuutliku teadus- ja arendusvõimekuse tagamises. Selle riski maandamiseks plaanime tõsta elukestva õppe osakaalu, lühendame õppekavade pikkust kus võimalik, kaalume töökohapõhise õppe laiendamist, avame rahvusvahelisi õppekavasid ning tegeleme õppeprotsessi kujundamisega mikrokraadide põhiseks.

Eestil on head eeldused kujuneda üheks maailma innovatiivseimaks lennuruumiks. Kombineerides plaane Eesti IKT-sektori eduloo ja seninipüsivalt hea mainega, võiks Eesti lennunduse “tiigrihüpe” olla protsesside digitaliseerimine ja automatiseerimine ning vastavate uute suundade globaalsel kujundamisel kaasarääkimine.

Tulevikuvaldkondadele keskendudes on Eestil võimalik arengutega kaasa minna ja asuda uute tehnoloogiate arenduste eesliinile, mis omakorda tõstab oluliselt Eestis pakutava õppe kvaliteeti ja atraktiivsust. See on ka tehnikavaldkonna hariduse populariseerimise võimaluseks.

Akadeemia roll suures plaanis

Loomulikult peab teadus- ja arendustööks vajaliku teadmiste tasemega ekspertide kaasamiseks olema piisavalt vahendeid, pädevaid ja arendusvõimekusega eksperte, kellega suurendada rakendusuuringute mahtu. Sellepärast toetame tugevalt Eesti lennundusklastri ettepanekut kliimaneutraalse transpordi arenduskeskuse loomiseks Eestis, sest plaan aitaks lennuakadeemial areneda oma valdkonna kompetentsi tippkeskuseks ja Tartul Euroopa tähtsusega lennunduse tulevikutehnoloogiate uurimis- ja testkeskuseks.

Aktiivne rahvusvahelistumine ja piisavate vahendite tagamine tulevikutehnoloogiatele keskendumiseks (näiteks arenduskeskuse tegevuses osalemisest saadav omatulu) tõstavad ELA kui rakenduskõrgkooli potentsiaali tugevaks kompetentsikeskuseks kujunemisel, mis toetab ka Eesti kui tõsiseltvõetava lennundusriigi mainet. Meie haridus- ja teadussüsteemi tänane uuendusmeelsus, paindlikkus ning aktiivne koostöö ettevõtlusega määravad homsed võimalused Eesti noortele ning majandusele.


Artikkel ilmus originaalis Äripäevas.

Jaga seda artiklit: