Kristo Reinsalu: Kas Eesti on lennunduse sõja kaotanud?
Euroopa Komisjon eraldas sel nädalal 205 miljonit eurot Euroopa kaitsetööstusele. Neljas projektis osalevad Eesti kaitsetööstusettevõtted, saades Euroopast üle 10 miljoni euro. Loogiline: kui me maksame sisse, siis meil on õigus ka midagi vastu saada. Kuidas valiti eestlaste Milrem juhtima kaheksat riiki hõlmavat konsortsiumi, mis töötab kolme aasta jooksul välja Euroopa mehitamata maismaasõiduki? Edu võti oli Eesti eesistumine Euroopa Liidus, kui alustati riikide tasemel läbirääkimisi. Mitte ükski ettevõte ei suuda saavutada üksinda sellisel tasemel äriedu, ei kaitse- ega ka lennundustööstuses. Selleks on vaja, et asjaomased ministrid ja majandusatašeed teeksid Brüsselis jm peakorterites lõputut lobbytööd.
Kogu maailma lennundustööstuses liigub lennukite tootmises 400 miljardit dollarit. Kõikide torditükkide pärast käib halastamatu „war of nations“. COVID-19 kriisi on kaasa toonud turuosade ümberjagamise lennundustööstuse väärtusahelates. Kõik lennundusettevõtted, nii suured kui väikesed on kutsutud tagasi stardijoonele. Saksamaa lennunduse paakides on kütust enam kui 10 miljardit eurot (Lufthansa riigiabi ja palgatoetused kogu sektorile). Lätlased stardivad 500 miljoni euroga (AirBalticsi ja Riia Lennujaama riigiabi). Eesti lennunduse paakides on hetkel 0 eurot kütust. Oleks aga vaja minimaalselt 30 miljonit eurot oma lennufirma jaoks ning 32 miljonit eurot kogu ülejäänud sektorile.
Eesti lennunduses on töömaht vähenenud 70%. Kui muu maailm hoiab lennundusinimesi 9-12 kuud palgakompensatsioonide abil elus, siis Eesti on ainus riik Euroopa Liidus, mis on valinud ettevõtete ellujäämiseks darwinismi. Kas poliitikud teavad, mis on nende otsuste hind? Eesti SKP oli 2019. aastal 28 miljardit eurot, millest lennundus andis 1,1 miljardit eurot ehk 4%. Kuna keskmiselt iga loodud lisandväärtuse euro genereerib maksutulu 35 senti, siis andis lennundus maksutulu 392 miljonit eurot. Selle raha eest saab Maanteeamet ehitada ja remontida kõik Eesti maanteed või Sotsiaalministeerium soetada aastas vajamineva tervishoiuvaru, sh kaitsevahendid uue kriisi valmisoleku tagamiseks.
Käes on viimane aeg, et Eesti valitsus ja poliitikud avaksid silmad ja hakkaksid mõistma, et lennundus on kõrge investeeringu tulususega majandusharu. Toompea otsustamise tase ei saa olla à la 12 sihtkohta. Eesti lennundus suudab tagada majanduse vereringluse vaid siis, kui teie ütlete milliste riikide ja piirkondadega on vaja Eestil äri ajada. Seejärel on juba tehniline küsimus, kas XFLY lendab Londonisse või hoopis New Yorki või Shanghaisse. Kuulame rohkem ettevõtjate häält ning ärme põleta tihedas konkurentsis, tiib-tiivas lendamisega maksumaksja raha.
Mõne aasta tagune Eesti parim ettevõte Magnetic MRO, kelle angaaridesse Tallinnas lendab hooldusesse ligi 100 lennukit aastas, tegutseb lennukite hoolduse turul, kus liigub aastas 77 miljardit dollarit. Arvestades ettevõtte aastakäivet 120 miljonit eurot, siis on ettevõtte turuosa juuspeen 0,16%. Ent ometi õnnestus raudlindude hooldajal saavutada sel nädalal märgilise tähendusega läbimurre lennukitootjaga Airbus. Meil on nüüd võimalus osaleda lennundusgigandi hangetel. Käes on erakordne võimalus panna alus Eesti oma lennundustööstuse sünniks ja ampsata tükk 400 miljardi dollari suurusest turust.
Eestis on olemas ajalooliselt tugev elektroonikatööstus, mis panustab meie eksporti ligikaudu kolmandiku. Mis oleks kui võitleks välja õiguse toota näiteks 2000 uuele Airbusi lennukile mitte WC potte, vaid veel palju rohkemat? Kutsun ministeeriume ja EASi panema pead kokku, et koostada väärtuspakkumine Airbusi avioonikatehase rajamiseks. „Müügimeestena“ tuleb rakendada vankri etteotsa Eesti Valitsus. Kaitsetööstus on näidanud head eeskuju.
Me ei alusta tühjalt kohalt. Teatavasti Saaremaal tegutsev Ionix Systems on juba pikki aastaid varustanud Rolls-Royce’i juhtmeköidistega. Maailma suurima lennuki Airbus 380 enamus juhtmetest on toodetud Pihtla vallas. Axinom on valmistanud juba pikki aastaid maailma suurimatele lennufirmadele meelelahutussüsteemide tarkvara. Näiteid on teisigi.
Mida võidab Eesti lennundustööstusest Jüri või Mari? Vastus on lihtne: seal kus on äri, siis sinna tulevad ka lennuühendused ja vastupidi. Eesti kui turismisihtkoha müümine on tore ja vajalik, kuid see on ainult väike osa kogu rehkendusest. Itaalias kasvas otseste välisinvesteeringute maht otselendudega ühendatud piirkondadest kaks korda kiiremini kui võrdlusgrupis. See vastab ära küsimuse, miks Põhja-Itaalia on majanduslikult enam arenenud ja investoritele oluliselt atraktiivsem kui Lõuna-Itaalia. Kui me ei taha, et Eestist saaks Soome ja Lätiga võrreldes perifeerne „Lõuna-Itaalia“, siis on viimane aeg tegutseda. Eestisse tahetakse rohkem lennata ja on rohkem ühendusi ainult siis, kui meiega tahetakse äri ajada. Ärkame lõpuks üles ja asume müüma Eestit kui lennundusriiki!