Kõik uudised
03 detsember 2021
autor: Laura Käis
Jaga seda artiklit:

Kristo Reinsalu: kas Eesti jääb ainult e-riigiks või loome ka droonide maa?

Kui tahame olla innovatsioonis jätkuvalt juhtivriik, siis kutsun üles tegema palju rohkem, kui Euroopa Liit nõuab. Miks mitte luua drooniseadus, mille abil looksime kogu Eestit katva virtuaalse õhuruumi taristu, kirjutab Kristo Reinsalu.

EXPO 2020 maailmanäitusel Dubais koosneb Korea paviljon 1597 pöörlevast kuubikust, mille eesmärk on sümboliseerida riigi ja rahva mobiilsust. Liitreaalsuse abil õnnestub heita pilk nutikatele taristutehnoloogiatele rajatud virtuaalsesse linna. Skaneerides QR-koodi oma mobiilseadmesse maandub 21. sajandi lennuväljakule Hyundai Motorsi vesinikkütusel töötav droon.

Järgmises vaatluspunktis hõljub Dubai taevas uhke vesinikudroon. See kõik tundub nii tõetruu ja paneb igatsema sellist tulevikku päriselt. Juba mõned tunnid hiljem olen keset kõrbe lennukompanii Emirates aerodroomil. Varsti tõuseme teslalikult täiesti hääletult uudse vesiniku- ja päikeselennukiga pilve piirile. Virtuaalreaalsuse prillide abil saab nautida maailma parima lennufirma pardateenindust.

Innovatsiooni juhtriigid jutustavad meile oma paviljonides lugusid meid ootavast tulevikust. Aga meie? Valdavalt räägime oma e-Eestist. Sel ajal, kui teised püüdlevad kuhugi, siis tundub, et meie juba olemegi täiuslikud.

Rahulolu on teatavasti paigalseis, et mitte öelda tagasiminek. Sestap peaksime rohkem välja näitama seda, milles me tahame olla parimad. Milliseid lugusid me võiksime jutustada 2025. aastal Osaka EXPO-l?

Ma usun, et märksõnad on droonid ja autonoomne mobiilsus. Näiteks SKYCORP on vesiniktehnoloogia abil pikendanud droonide lennuaega minutitelt lausa tundidele. Futuristliku välimusega nutidroonid kannavad nime e-Drone Zero. Luues täisautonoomse struktuuri on võimalik mitte ainult vähendada kalli mehitatud lennunduse vajalikkust, vaid ka maapealset liiklust.

Kui me Eestis oleks kasutanud droone tervisekriisi lahendamisel nagu Dubai, siis võiksime ehk juba nüüd olla Euroopa üks juhtivaid riike. Emiraadiriik tuli möödunud aasta juulis välja kõige eeskujulikuma drooniseadusega maailmas. See võimaldab kasutada droone medikamentide transpordil, politseipatrullidel ja rahvahulga juhendamisel, mida tehti kogu koroonapandeemia vältel.

Kui tahame olla innovatsioonis jätkuvalt juhtivriik, siis kutsun üles tegema palju rohkem, kui Euroopa Liit nõuab. Miks mitte luua drooniseadus, mille abil looksime kogu Eestit katva virtuaalse õhuruumi taristu emiraatide Sky Dome eeskujul. Hõlmame ühte ökosüsteeemi kõik nii praegused kui tuleviku lennujaamad, lennurajad ning -väljakud (sh vertiportid) avalikus ruumis.

Selleks, et meelitada Eestisse maailma parimad ettevõtted arendama ja testima, teen ettepaneku luua ambitsioonikas riiklik droonitehnoloogiate programm. Maailma lennunduses liigutakse kiirteel kiirusega 120 km/h. Selleks, et mitte maha jääda, peame investeerima.

Ilmselt teavad väga vähesed, et Araabia Ühendemiraadid on olnud ühed suunanäitajad drooninduses. Juba 2014. aastal loodi Drones for Good auhind, mis on pälvinud suurt rahvusvahelist tähelepanu. Äsja lõppenud Dubai lennundusnäituse järel lansseeriti šeik Mohammed bin Rashid Al-Maktoum eestvedamisel drooniteenuste programm. Drooniteenuste kaudu soovitakse Dubaid positsioneerida maailma ühe targema linnana.

USA ettevõte Matternet näitas Dubai Airshow ajal droone, mis transpordivad esimesena maailmas Pfizeri vaktsiine eri asukohtade vahel. Juba 2022 alguses moodustavad need droonid autonoomselt liikuva parve kiireloomuliste kuni kaks kilogrammi kaaluvate meditsiinisaadetiste transportimiseks riigi pealinnas Abu Dhabis tervishoiuasutuste vahel. Droonid hakkavad liiklema 40 lillekujulise maajaama vahel. See jaam on väljanägemiselt väga sarnane Cleveroni pakitornidele.

Lõpetagem oma naba imetlemine ja hakkame mõtlema suuremalt. Sealsamas Dubais võetakse juba paari aasta pärast koostöös General Motorsi Cruise’iga kasutusele autonoomsed taksod. Vastavalt isejuhtiva transpordi strateegiale tehakse aastal 2030 vähemalt 25 protsenti kõigist sõitudest ilma juhita.

Eestis on plejaad innovaatilisi autonoomse mobiilsuse ettevõtteid. Lisaks juba mainitud SKYCORP-ile veel Threod Systems, Hepta Airborne, KrattWorks, AuveTech, Starship, Cleveron jpt. Juba sel kümnendil võiks meist saada kliimaneutraalsete lennukite ja droonide üleriigilise võrgustiku rajamisel kogu maailmas regionaalse mobiilsuse tõeline musterriik. Siit võiks kasvada välja meie tuleviku bränd ja vääriline järglane e-Estoniale.

Eestil on kaks trumpi, milles ei kahtle keegi: tugev IT ning ambitsioonikas start-up sektor. Puudu on vaid avaliku sektori poolt pühendunud eestvedaja. Kui mujal on selleks kuningas või šeik, siis meie eestkõnelejaks võiks saada president. Alustame sellest, et sõlmime üleriigilise koostöö kokkulepe selleks, et saavutada lõplik läbimurre autonoomses mobiilsuses. Osaka EXPO on vähem kui nelja aasta pärast.

Artikkel ilmus originaalis ERR-is.
Jaga seda artiklit: