Kõik uudised
18 juuni 2020
autor: Kristo Reinsalu, General Manager
Jaga seda artiklit:

Pressiteade: Miks Eesti valitsus ja ministrid ei müü lennundust?

Lennundus on tõusev majandusharu, see on palju rohkem kui lihtsalt otseühendused ja reisijatevedu. Lennundusklastri juhi Kristo Reinsalu sõnul teenis Eesti riik mullu 392 miljonit eurot maksutulu, mille eest saaks Maanteeamet ehitada ja remontida kõik Eesti maanteed või saaks Sotsiaalministeerium soetada aastas vajamineva tervishoiuvaru. Eesti lennundusettevõtete tippjuhid tõdesid tänasel paneeldiskussioonil, et ambitsioonikate eesmärkide elluviimiseks on riigil viimane aeg investeerida oma lennundustööstuse arengusse.

Tallinna Lennujaama juhi Riivo Tuvikese arvates tuleb lennundussektorit tervikuna vaadata ja toetada, sest teistel Euroopa riikidel tekib praeguses olukorras meie ees konkurentsieelis. “Jätkame aastatel 2021-2024 kõigi strateegiliste investeeringutega – nii lennuliiklusala kui reisiterminali laiendamisega, sest lennundussektori areng vajab väga spetsiifilist taristut, mida peame pakkuma nii reisi- kui kaubalendudega tegelevatele ettevõtetele, aga teistele lennundusega seotud ettevõtetele näiteks lennukite hooldust pakkuvatele ettevõtetele,” selgitas Tuvike.

Nii lennujaama juht kui ka Post11 juht Ardi Ratassepp tõdesid mõlemad, et riik peab oma lennundust rohkem müüma, tuues heaks eeskujuks Riia lennujaama aktiivse töö Aasia lennukaubanduse suunal.

Lennukitele täishooldusteenust pakkuva ettevõtte Magnetic MRO tegevjuhi Risto Mäeotsa sõnul mängitakse täna lennunduses turuosasid ümber.

„Tunnetan täna teravalt, et lennundus on ‘war of nations`. Lennukite tootmise sektor, kogumahuga ca 400 miljardit dollarit aastas on rohkem avatud uuteks tarnijateks kui kunagi varem. Meil on vaja hädasti poliitilist tuge, et tuua sellest tükk Eestisse. Me suutsime oma jõududega alustada Airbusile salongidetailide tootmist, kuid kui me tahame Eestisse tõeliselt mahukat detailide tootmist näiteks Airbus’ile, siis peavad ministrid prõmmima Brüsselis õigete uste taga,“ tunnistas Mäeots.

Enam kui 40-aastase lennunduskogemusega XFLY juhi Jan Palmeri arvates peaks Eesti koostöös lennundusklastriga tegema ära kodutöö ja otsustama,  kuhu oleks lennuühendusi tarvis ning millise kvaliteediga need ühendused peavad olema. „Riigid lähtuvad lennuliinide planeerimisel ikkagi strateegilisest vajadusest toetada eelkõige oma majandust. Tihedas konkurentsis, tiib-tiivas lendamisega pole mõistlik maksumaksja raha põletada,“ tõdes Palmer.

Lennuliiklusteeninduse AS juht Ivar Värk toob ühe efektiivse lahendusena välja lennunduse digitaliseerimise, millest võidaks nii ettevõtted kui tavareisijad.

“Täna näeme, et ainuke lahendus on digitaliseerimine, et olla valmis väheste ressurssidega kvaliteetse teenuse pakkumiseks. Seda siis nii Eesti õhuruumis, väikelennuväljadel kui ka Eesti-Soome piiriülese koostöö kaudu Soomes või ka mujal.,” tõdes Värk tänasel vestlusel.

Eesti Lennundusklastri korraldatud paneeldiskussioonis osalesid Eesti lennundusettevõtete tippjuhid – Tallinna Lennujaama juht Riivo Tuvike, Magnetic MRO juht Risto Mäeots, XFLY juht Jan Palmer, Lennuliiklusteeninduse juht Ivar Värk, Post11 juht Ardi Ratassepp, Eesti Lennundusklastri juht Kristo Reinsalu ning teised Lennundusklastri liikmed.

Eesti Lennundusklaster on palunud riigilt sektori ettevõtetele palgakompensatsioone vähemalt 2020. aasta lõpuni. Koos rendimaksete soodustuse ja lennufirmade tasude alandamisega on vajamineva riigiabi paketi maht kokku ca 32 mln eurot.

Jaga seda artiklit: