Nordica on meie väärt saiapood
Autor: Toomas Uibo
Xfly turundus- ja kommunikatsioonijuht
Uut rikkust luuakse ikka seal, kus on head ühendused ja nii on see olnud Mesopotaamia aegadest peale. Lennuühendused otsustavad. Valitsus teeb lähiajal otsuse, kas toetada riiklikku lennufirmat. Üritan pisut selgitada, millises olukorras me täna oleme. Olgu ka alustuseks öeldud, et Nordica kontsernil puudus enne koroonakriisi igasugune vajadus täiendavaks rahasüstiks.
Koroonakriis on räsinud kõige tuntavamalt just transpordi- ja turismisektorit üle maailma. Maksumaksja rahaga püütakse päästa strateegiliselt olulisi ettevõtteid, et säilitada võimekus kriisijärgselt riigina võimalikult hästi ja kiiresti taastuda. Eesti lennundus on paljude jaoks nagu lonkav kerjus, kes iga natukese aja tagant käsi pikalt ees maksumaksja rahakoti poole kiikab. Tuleb tõdeda, et see kujutelm tuleb paraku elust enesest ja on täiesti mõistetav. Estonian Airi kurb lõpp ja Nordica liinide peatamine Tallinnas ei ole just need ”võidud” millega uhkeldada.
Lennundus otsustab investeeringuid
Eesti lennundus ei koosne ühest lennufirmast ja seda ei saa mõõta tema piletimüügi edu või ebaedu järgi, see valdkond on palju suurem ja sügavam, kui me oskame arvata. Eesti Lennundusklastri hinnangul annab tänane lennundussektor meie SKPsse 3–3,5 protsenti ja ambitsioon on seda lähima viie aasta jooksul pea kahekordistada. See tähendab sadu uusi, tarku ja kõrget lisandväärtust loovaid töökohti, see tähendab mitmekordisunud eksporti ja Eesti paremat ühendamist välismaailmaga ning meie riigi jaoks ühe strateegiliselt olulise kompetentsi säilimist. Aga räägime ühendustest. Meie majanduse arengu jaoks on oluline, et oleksime võimalikult hästi muu maailmaga ühendatud. Välisinvestor ei vaata bussi-, rongi- või laevaliikluse graafikuid, et otsustada, millisesse riiki investeerida. Otsustavaks teguriks on just lennuühendused.
Uut rikkust luuakse ikka seal, kus on head ühendused, ja nii on see olnud Mesopotaamia aegadest peale, kus kiirteedeks olid jõed Tigris ja Eufrat. Meie kiirteed viivad meid võõrlennufirmade abil suurematesse sõlmjaamadesse. Parimal juhul saab varahommikul sinna ja õhtuks tagasi. Otselennud on aga need, mis loovad meile suuremat lisandväärtust ja hoiavad kokku reisija väärtuslikku aega. Aga see kõik maksab. Meid pole siin nii palju, et suudaksime tugevas konkurentsis piisavalt palju ja pileteid müüa, et kulusid tagasi teenida. Mastaapsed ettevõtted seda aga suudavad. See pole ainult Eesti probleem. Sarnases olukorras olevaid piirkondi on Euroopas väga palju ja see paneb riike ja omavalitsusi loominguliselt mõtlema, milliste vahenditega saaks kahjumlikke, kuid riigi majanduse seisukohast vajalikke liine töös hoida. Siin tuleb au anda lätlastele, kes ilmselt mõistavad, et ühendustele kulutatud raha tuleb riiki kaarega tagasi.
Eesti ootus on see, et me teeniksime välisühenduste pealt raha. Milline ettevõtte omanik ei tahaks kasumit? 2019. aasta sügisel peatas Nordica oma liinid Tallinnas, sest konkurentsisituatsioon oli juba mõnda aega seal, kus pakkumine ületas tugevalt nõudluse. Hinnasõda oli täies hoos ja võitja oli see, kel sügavamad taskud. Tänu olemasolevale grupi struktuurile, kus Nordica on nn virtuaalne lennufirma, mis tegeleb piletimüügi, turunduse ning liiniarendusega ning tema tütar Xfly on lennuteenuse pakkuja, oli võimalik Tallinna kommertsturult lahkuda, ilma et ettevõte oma tegevuse lõpetama peaks. Kui Xfly on pagarikoda, siis Nordica on saiapood, mis tähendab, et poe sulgemisel saavad pagarid saiu teistele klientidele jätkuvalt edasi küpsetada ja see äri on riskivabam kui erinevate saiapoodidega pidevalt hinnasõjas olla ja raha kaotada.
Oleme oluline nähtamatu lüli
Eesti lennufirma ei lahkunud tegelikult kunagi Tallinnast, vaid aitas nii LOTil kui ka SASil kokku viit liini üleval hoida. Xfly on täna väga oluline, kuid reisijale nähtamatu lüli Tallinna ühendamisel. Vahe on selles, et Nordica kaubamärgi asemel kannab Xfly teiste klientide logosid, kel suurem võimekus pileteid müüa. Koduvedajana suudame pakkuda Tallinnas väga konkurentsivõimelise hinnaga lennuteenust, mis annab meile võimaluse meelitada siia ka teisi potentsiaalseid kliente. Omaniku ootus kasumlikult toimetada on sel juhul ka täidetud. Aktiivne müük suurte lennufirmade suunal jätkub ka täna ja olen kindel, et näeme turu taastumisel Eesti lennufirma toel uusi liine ka Tallinnas. Ka Nordica on valmis vastavas turuolukorras kalkuleeritud kommertsriski võtma ja pealinnast liine avama.
Kas maksumaksjal on vaja sellist ettevõtet? Vastates retooriliselt, siis maksumaksjal peaks olema vajadus iga ettevõtte järele, mis loob siin riigis uut väärtust, uusi töökohti ja riigikassasse kümneid miljoneid maksutulu (2019. aastal maksis lennundussektor üle 300 miljoni euro makse riigikassasse). Hästi toimivat ettevõtet on aga kindlasti võimalik ka edukalt erastada. Lennundus on strateegiline valdkond ühele suveräänsele riigile. Ilma lennunduseta oleme teiste tõugata ja tõmmata, vaesem ja väiksem. Xfly on 2019. aasta üks Eesti edukaimaid ekspordiettevõtteid, lennukite hooldusettevõte Magnetic MRO oli 2018 Eesti parim ettevõte, rahvusvaheise haardega SkySelect aitab üle maailma lennundusettevõtetel oma tootlikkust tõsta – meil on juba edulugusid, mille üle päriselt uhkust tunda. Riikliku lennufirma kestma jäämisest sõltub täna ka paljude teiste kõrvaläride käekäik ja seda kuni lennuakadeemiani välja. Ärme lase mööduval kriisil end selles valdkonnas relvituks teha ja vaatame pigem tulevikku, mitte minevikku!