Rohevesiniku taristu meelitab Eestisse lennunduse innovaatorid
Eile, 24. mail kogunes ligi 70 inimest Riigikogu saali kõrgetasemelisele seminarile, et arutada lennundusvaldkonna tuleviku ning selle kliimaneutraalseks saamise üle. Osalejate hinnangul võiks Eestist saada valdkonna eestvedaja maailmas.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Suti sõnul on kolmikpöörde kontekstis lennundus üks olulisemaid panustajaid, sest seal on palju ruumi ja vahendeid innovatsiooniks. „Kõige paremad lahendused asuvad seal, kus asub ka terav probleem. Täna on inimestel ilmselge vajadus kiiremate ühenduste järele ja selle probleemi lahendamine keskkonnasõbralikult on ainult pluss. Me ei peaks rääkima, kui mitme kilomeetri kaugusel on üks linn teisest, vaid kui mitme minutiga on võimalik lennata ühest linnast teise,“ rääkis Sutt. Tema hinnangul võiksid juba aastal 2025. aastal sõita Eestis õhutaksod. „Eesti on valmis olema innovatsiooni ja uute lahenduste katsetamise kodu. Selleks on meil olemas nii kõrgetasemeline kompetents, heal tasemel taastuvenergia tootmine, aga ka riigi toetus teadus- ja arendustegevusele ning innovatsioonile,“ lisas Sutt.
Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektor Henrik Hololei ja &Flux B.V. juht Petrus Postma rõhutasid samuti, et kasutajakogemus sillutab teed suurte võitudeni. Ühe hea näitena saab tuua, kuidas möödunud nädalavahetusel väljus Groningenist Eesti lennufirmale NyxAir kuuluv SAAB 2000 lennuk, mille kütusepaakides oli SAF kütust 39%. Selleks, et vähendada sõltuvust sh Venemaa fossiilsetest kütustest peab investeerima taristusse. „Kui te loote siin kõik tingimused, ja miks mitte esimesena Euroopas, siis tahavad lennufirmad tulla siia testima,“ rõhutas Petrus Postma.
Kliimaneutraalse lennunduse seminaril keskenduti suuresti jätkusuutlikele vesinikkütustele. Petrus Postma võttis vesinikkütuste tuleviku kokku sõnadega: „Vesinik annab võimaluse kasutada neid funktsioone, mida inimesed soovivad ja mis teevad nende elu mugavamaks, sealjuures jätkusuutlikumalt. Inimesed ei pea tegema ebamugavaid valikuid. Lennundus on siin heaks suunanäitajaks.“
Eesti Vesinikutehnoloogiate ühingu juhatuse liige Marek Alliksoo lisas: „Kui lubame Eestisse alates homsest, vastavalt EU taksonoomiale vaid nullemissiooni taristu roheelektri ja rohevesiniku näol, siis ei ole ühtegi tehnoloogilist takistust selleks, mis pidurdaks uute ärimudelite ja ühenduste tekkimist.“ Eesti ettevõtete konkurentsivõime sõltub otseselt vesiniku ja teiste jätkusuutlike kütuste arendamisest ja toetamisest riiklikul tasandil.
Sündmuse üks peakorraldajatest, Eesti Lennundusklastri juht Kristo Reinsalu lausus seminari kokkuvõtteks, et Eesti teeb rikkaks teekond kliimaneutraalse lennunduseni. „Nii kütusefirmad, lennuettevõtjad, tehnoloogiaarendajad, energiaettevõtted rääkimata Euroopa Komisjonist väljendasid soovi saavutada lõplik läbimurre,“ resümeeris klastri juht.
Seminaril astusid sõnavõttudega üles ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt, Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektor Hendrik Hololei, Hollandi suursaadik Eestis Özlem Canel, Neste jätkusuutlike partnelussuhete juht Heidi Peltonen, &Flux B.V. juht Petrus Postma, Hydrogen Europe juht Jorgo Chatzimarkakis. Moderaatoriks oli Liis Kasemets, Keskkonnaministeerium. Kliimaneutraalse lennunduse seminari korraldasid Eesti Lennundusklaster, Hollandi Suursaatkond, Riigikogu, Keskkonnaministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.