Kõik uudised
07 aprill 2021
autor: Laura Käis
Jaga seda artiklit:

Ümberõpe võib töötajad koondamisest päästa

Ene Krinpus
Magnetic MRO personalijuht

Ettevõtte edu sõltub paljuski töötajate oskustest ja teadmistest, kuid pea alati, kui tekivad raskused, kärbitakse arendustegevuste eelarvet ning koondatakse töötajaid. Mõistetav, et keerulistes majandusoludes tuleb ettevõtte kulusid vähendada, et äritulemusi parandada, kuid ei tohi unustada, et koolitus- ja arendustegevusel on ettevõtte tegevuse efektiivsusele suurim mõju. Töötajate koolitamine on kallis ning seetõttu hoitakse esimesena kokku just koolituskuludelt, kuid ei tohi unustada, et töötajate juhtimise tõhusus on seotud neisse investeerimisega ja ka strateegiliste kulude piiramisega. Rahaliselt ebastabiilsed ettevõtted on alati kiirete kärbete poolt, kaalumata põhjalikumalt nende pikemaajalist mõju majandustulemustele. Töötajate koondamine võib lühikese aja jooksul küll raha kokku hoida, kuid minna samas vastuollu ettevõtte konkurentsieelisega, sest nii kaovad väärtuslikud oskused ja teadmised, mida on sageli vaja tulevaste kriisiolukordade ületamiseks. Tundub küll vastuoluline lähenemine, kuid majanduslanguse ajal tuleks alles hoida parimad töötajad ja koondada need, kellest on kõige lihtsam loobuda ja hiljem tagasi värvata. Kindlasti mõjutavad raskused töötajate rahalist seisu, sest neid koolitatakse jätkuvalt väiksema eelarvega, võidakse teha palgakärpeid või lühendada tööaega. Sellegipoolest tundub kärpimine parem kui koondamine, mis võib kahjustada nii töötajate kui ka organisatsiooni taastumisvõimet. Koondamine on kriisi ajal tavaliselt kõige lihtsam, kuid võttes arvesse, kui kulukas ja raske on leida kvalifitseeritud tööjõudu, tasub mõista, kui oluline on säilitada olemasolevaid töötajad, hoida neid motiveerituna ja pakkuda arenguvõimalusi ning ümberõpet.

Lennundussektori proovikivid koroonakriisis

Lennundusäri on alati olnud tsükliline ning tihedalt seotud maailmamajandusega. Maailmamajanduse ja õhutranspordi nõudluse vaheline sünergia tähendab, et majanduslanguse korral kannatavad tsiviillennunduse ettevõtted tavaliselt rohkem kui mõni teine sektor. Nii nagu suuremat osa maailma lennundusest, on COVID-19 pandeemia mõjutanud ka Eesti lennundussektorit ning sealseid töötajaid, sest lennutegevuse ja reisijateveoga otseselt seotud ettevõtted kannavad suurimaid kahjusid. Ettevõtete käibed ja sissetulekud langesid 2020. aastal kiiresti ja enamikul juhtudel lausa poole võrra, mis omakorda tõi kaasa tööjõuvajaduse vähenemise. Kui enne COVID-19 kriisi oli lennundussektori ettevõtete põhimure, kust leida piisaval hulgal sobilikku tööjõudu, siis nüüd tuleb mõelda, kuidas säilitada ja otstarbekalt rakendada olemasolevat kvalifitseeritud tööjõudu. Regulatsioonidest lähtudes töötatakse lennundussektoris eri pädevussertifikaatide ja litsentside alusel ning äritegevuse puudumine võib ohtu seada spetsialistide kvalifikatsiooni ja edasise karjääri. Lennundusspetsialitidest ilmajäämine ja uute värbamine on aga ajamahukas ning seotud väga suurte kuludega.

Koolitamine säilitas töökohad

Magnetic MRO on Euroopa Lennundusohutusameti (EASA) ja Ameerika Ühendriikide Föderaalse Lennuameti (FAA) poolt sertifitseeritud kommertslennukite täisteenust pakkuv hooldusettevõte. Tallinna lennuvälja angaarides tehakse baashooldust Boeing 737 ja Airbus 320 lennukitüüpidele, värvitakse lennukeid ning hooldatakse mootoreid. Eraldi teenusena pakutakse lennukihoolduse oskusteabe müüki ja liinihooldusteenust ehk lennukite kiirhooldust.
Selleks ajaks, kui esimesed uudised maailmas kiiresti levivast koroonapandeemiast 2020. aasta alguses Eestisse jõudsid ning oli näha, kuidas pandeemia lennundust halvab, oli Magnetic MRO teinud juba väga jõulisi samme kulude optimeerimiseks ning pannud paika äriüksuste ellujäämisstrateegiad. Lisaks Tallinnas paiknevatele hooldusüksustele on Magnetic MRO-l kogu maailmas üle 20 äriüksuse. Selge oli, et kui lennutegevus nii Eestis kui ka Euroopas on peaaegu seiskunud, kannatavad paljud töökohad. Kõigepealt prognoositi, milliseid äriüksusi tabab kriis kõige raskemalt ning millised üksused võivad olukorrast kasu lõigata. Selleks, et toetada keerulisemas olukorras olevaid osakondi ja vältida sealsete töötajate koondamisi, hakkasime ettevõttes spetsialiste ümber jagama. Töötajad said vajalikud koolitused ja ümberõppe ning asusid tööle mõnes teises osakonnas, nii et nende töökoht ja sissetulek säilis.

Töötajad on kriisi taandudes paremate teadmiste ja oskustega

Näiteks said liinihoolduse insenerid, kelle töökoormus langes peaaegu nulli, võimaluse läbida rahvusvahelised pädevuskoolitused ning asuda tööle baashoolduse osakonnas, kus tööd jagus. Pikemas perspektiivis aitab selline lüke liinihooldusosakonnal laiendada teenuste paketti ning võtta vastu uusi kliente ja projekte. Lisaks on kriisi taandudes liinihoolduse insenerid paremate teadmiste ja oskustega. Töötajaid koolitades säilitati töökohti ka lennukikomponentide töökojas, kus töökoormus oli samuti drastiliselt langenud. Sealsed töötajad said majasisese ümberõppega võimaluse abistada lennukiinterjööri detailide tootmisüksust, kus tekkis ajutine värbamisvajadus. Kui kaks eelmist näidet puudutasid tehnilist personali, siis ümberõpet sai kasutatud ka kontori poolel. Lennuliikluse peatumisega seiskus ka Leedus tegutseva lennuki varuosade vahendamisega tegeleva üksuse töö. Kuna ka neid inimesi on keeruline tööjõuturult hiljem tagasi värvata, sai neile leitud töö Leedus asuvas teises osakonnas. Kriis on just see aeg, kui ettevõtted peaksid keskenduma töötajate ümber- ja täiendõppele ning suurendama koolituseelarveid. Tuleb välja töötada strateegiad, kuidas muutuvate tingimustega kohaneda ning töötajatele uusi väljundeid pakkuda. Tähtis on planeerida efektiivsed koolitusprogrammid kohe majanduskriisi alguses. Kriisist tulenev töökoormuse langus annab koolitus- ja arendustegevusteks ka rohkem aega.

Artikkel ilmus originaalis personaliuudised.ee.

Jaga seda artiklit: