Kõik uudised
15 veebruar 2022
autor: Laura Käis
Jaga seda artiklit:

Vesinikustrateegia aitab püsida Eesti lennundusel konkurentsis

Lennundusklaster alustas vesinikustrateegia koostamist. Avakoosolek toimus 7. veebruaril, kus osalesid sektori esindajatena ECH2A (European Clean Hydrogen Alliance) liikmed Tallinna Lennujaam, Xfly ning riigi poolt Majandus- ja Kommunikatsiooni- ning Keskkonnaministeeriumi esindajad. Strateegia koostamise protsessi koordineerib &Flux. Tegemist on Hollandi tippkonsultantide tiimiga, mis aitas töötada välja AS Tallinna Sadama vesinikustrateegia 2021. aasta alguses. &Flux omab hindamatut kogemust Euroopa esimese vesinikuoru HEAVENN rajamisel Põhja-Hollandis Groningenis. Vesinikustrateegia koostamist toetab 10 000 euro ulatuses Hollandi Suursaatkond, Eesti osaluse ja sisendi koostamist juhib Eesti Vesinikutehnoloogiate Ühing.

Strateegia koostamise üks peamine põhjus on Eesti lennunduse energiasõltumatuse suurendamine. Eesti importis 2019. aastal ca 70 000 tonni lennukikütust, millest lõviosa toodeti Venemaalt pärit naftast. Lähemal kümnendil on oodata lennuliikluse kiiret kasvu, sh tänu Ida-Lääne vahelise lennukaubanduse hoogustumisele, millest võiks ühena kasu lõigata Tallinna Lennujaam. Ent samal ajal tuleb leida keskkonnasäästlikke lahendusi selleks, et panustada Euroopa Liidu kliimapaketi „Fit for 55” eesmärkide saavutamisse, mis paneb konkreetsed piirid fossiilse lennukikütuse kasutamise vähendamiseks, seades kohustused säästvate lennukikütuste kasutamiseks, liites lennunduse Euroopa heitkogustega kauplemise süsteemi (ETS) ning kohustades ka lennundust saamaks kliimaneutraalseks aastaks 2050.

Teiseks, vesinik mängib olulist rolli selles, et Eesti lennundusettevõtted suudaksid püsida rahvusvahelises konkurentsis. 2021. aasta septembris ütles Heathrow lennujaama tegevjuht John Holland-Kaye: “Juhul, kui me ei jõua 2050. aastaks nullemissioonini, siis meiega ei taha enam keegi äri ajada.“ Analoogsesse olukorda satub veelgi varem meie rahvuslik lennukompanii Xfly, kelle üks suuremaid kliente SAS soovib juba aastaks 2026 saada nendelt teenust, mille osutamisel kasutatakse kliimaneutraalsemat lennukiparki kui praegu. Xfly uurib selleks juba aktiivselt ATR-72 tüüpi lennukite vesinikukütusele üleviimise võimalusi.

Kolmandaks, lennujaamadest kujunevad edaspidi nn. vesinikukeskused. Mitte ainult maailma juhtivad lennufirmad, vaid ka suuremad lennujaamad on astumas kiireid samme vesiniku kasutuselevõtuks. Airbus plaanib alustada vesinikkütusel lendava kommertslennuki ehitamist juba enne käesoleva kümnendi lõppu. Suuremad 100-200 kohalised lennukid võetakse kasutusele alates 2035. aastast. Sõlmides koostöölepingu Air Liquide’i ja VINCI Airportsiga, anti möödunud sügisel selge signaal lennujaamadele, mida nad peavad tegema edaspidi selleks, et püsida tulevikus konkurentsis. 

Transpordisektoris tervikuna vesinikuga innovatsiooni luua on väga keeruline, sest Eesti on muust Euroopast vähemalt 10 aastat oma arengus maha jäänud. Ent lennunduses ollakse uuenduste juurutamisega alles algusjärgus. Seepärast on lihtsam pälvida rahvusvahelist tähelepanu, meelitada Eestisse tõsiseid tehnoloogiaarenduse partnereid (ZeroAvia, Universal Hydrogen jt), leida uusi projektivõimalusi Euroopa strateegiliste eesmärkide täitmiseks eraldatud fondidest(tänu IPCEI-le). Novembris asutati ZeroEST MTÜ, mis toob edaspidi kliimaneutraalse lennunduse ettevõtted ühise katuse alla. 

Vesinikustrateegia tulemusi on kavas esitleda II kvartali alguses. Strateegiaprotsessi vältel on kavas otsida sünergia võimalusi Tallinna Sadama vesinikustrateegiaga. Ühtlasi soovime pakkuda väärtuslikku sisendit Eesti riigi vesiniku teekaardi koostamisse. Samuti käivad taustal ettevalmistused üleriigilise Vesinikuoru loomiseks. Eesti evib suurt potentsiaali vesiniku tootmise ja tarbimise väärtusahela arendamiseks koostöös Hollandi partneritega.

Jaga seda artiklit: