Destination 2050 – Euroopa lennunduse teekond kliimaneutraaluseni

Carl Vaher 
Eesti Lennuakadeemia tudeng

Xfly alustas selle aasta alguses projektiga Roheline Kontor, mis panustab ”Destination 2050” algatuse elluviimisesse. Eesti lennufirma Xfly juhatuse esimees ja Euroopa Regionaalsete Lennufirmade Assotsiatsiooni president Hr. Jan Palmer ütles, et jätkusuutlikule ja rohelisele lennundusele pole täna alternatiivi. “Destination 2050 on väga ambitsioonikas, põhjapanev ja elumuutev projekt, ja ma olen veendunud, et terve lennundussektor toetab täielikult seda pikka ning Euroopa-ülest visiooni. Kohale jõudmiseks vajame aga tihedat koostööd ning pühendumust nii Euroopa Liidu kui ka kõikide rahvusriikide vahel. Nagu paljud teised lennufirmad, nii suhtub ka Xfly keskkonnakaitsesse väga tõsiselt ja me juba töötame rohelisema ning puhtama tuleviku nimel. Alustasime selle aasta alguses projektiga Roheline Kontor ja mul on hea meel, et me oleme juba astunud projekti ”Destination 2050” pardale,” lausus Palmer.

Euroopa on välja tulnud oma jätkusuutlikuse juhtalgatusega – Destination 2050. Antud algatust juhib sõltumatu raport, mis annab selle visiooni elluviimiseks vajalikke otsustavaid ühismeetmeid. Poliitikakujundajate ja tööstuse vahelisel koostööl võib 2050. aastaks saavutada EU lennundus süsinikuneutraalsuse. Lisaks sellele, lähtudes raportist väheneks aastaks 2030 Euroopa-siseste lendude CO2-heitkogused 55% võrreldes 1990. aastaga. Kui raportis esitatud meetmed on rakendatud, jääks 2019. aasta Euroopa lennunduse tipp-aastaks absoluutse süsinikdioksiidiheite osas – ületades seeläbi tööstuse seatud eesmärki süsinikuneutraalsuse kasvust alates 2020. aastast.

Eespool mainitud meetmeteks on:

• Lennukite ja mootoritehnoloogia täiustamine – selle meetmega võib heitkoguste hulka vähendada 37% võrra, võttes aastal 2035 Euroopa-sisestel liinidel kasutusele vesinikkütusega ühekäigulised õhusõidukid. Regionaalsete liinide puhul peaks hübriid-elektriline lennuk vähendama süsinikdioksiidi heidet 50% lennu kohta.
• Jätkusuutlikud lennukikütused – selle meetmega võib heitkoguste hulka vähendada 34% võrra, kui suurendada jätkusuutliku lennukikütuse toodangut. Jätkusuutliku lennukikütuste pakkumine võib suureneda 3 miljonilt tonnilt 2030. aastal 32 miljonile tonnile 2050. aastal, mis võrdub 83%-ga petrooleumi kogu tarbimisest.
• Majanduslike meetmete rakendamine – süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamise ergutamise kaudu on võimalik heitkoguseid vähendada 8%. See majanduspoliitika peab olema turupõhine ja tasuv. Ajapikku vähendavad säästvad lennukikütused ja läbimurdetehnoloogiad aga majanduslike meetmete rolli. Lõpuks saavutatakse hind, mille puhul süsiniku eemaldamise projektid muutuvad atraktiivseks, ja seega saab süsiniku eemaldamise projektide abil tasakaalustada kõik ülejäänud heitkogused.
• Lennuliikluse tegevuse ja korraldamise parandamine – nende meetmetega oleks võimalik saavutada heitkoguste vähendamine 6% võrra, liikudes võrgukeskse ja digitaalse lennuliikluse juhtimissüsteemi poole ning poliitilise valmisoleku abil rakendada SESARi lahendusi.

Tasub märkida, et nende meetmete maksumus mõjutab tõenäoliselt ka lendude nõudlust, mis aitab kaasa kliimaneutraalsuse eesmärgile. Vaatamata sellele, prognoositakse Destination 2050 raporti kohaselt ajavahemikus 2018–2050a. Euroopa lennureisijate kasvu umbes 1,4% aastas, mis ei ohusta kliimaneutraalsuse eesmärki.

Foto: Magnetic MRO