Eesti Lennundusklaster tõmbas joone alla 5 aasta jooksul teostatud EAS-i klastriprojektile

2018. aastal asutatud Eesti Lennundusklaster, kuhu kuulub praegu 30 organisatsiooni, on pühendunud lennunduse kui riigi olulise majandussektori tugevdamisele. Selle peamisteks eesmärkideks on lennunduse mõju suurendamine Eesti majandusele, soodustades koostööd kogu väärtusahelas, välisinvesteeringute kaasamiseks soodsate tingimuste loomine, uue tehnoloogia poolt pakutavate võimaluste ärakasutamine, tipptalentide toomine sektorisse ning ambitsioonikatele idufirmadele kasvuvõimaluste pakkumine.

Klastri ettevõtmiste toetamiseks käivitas Eesti Valitsus EAS-i kaudu Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatavate klastriprojektide meetme, millega Lennundusklaster liitus 2019. aastal. Klastriprojekti läbivaks eesmärgiks oli kasvatada liikmesettevõtete müügitulu ja lisandväärtust kogu väärtusahela lõikes, suurendada nähtavust turgudel ning parandada partnerite innovatsioonivõimekust. Projekt kestis kuni 2023. aasta augustini.

Lennundusklastrile seatud eesmärkide saavutamiseks tegelesid klastri liikmed konkreetsete arendustegevuste ja -projektidega, osalesid ühisturundustegevustes ning tihedamat rahvusvahelistumist soodustavates võrgustikes ja ettevõtmistes. Klastriprojekti meetmest said toetust abikõlblikud tegevused kokku kuni 1,2 miljoni euro ulatuses, toetuse määraga 50%.

Klastriprojekti siht-tulemuste prognoosimisel võeti aluseks tavalennunduse pikaajaline keskmine kasvutempo regioonis, samuti hinnati optimistlikult traditsiooniliselt soodsat Eesti kasvukeskkonda uue tehnoloogia ettevõtetele. Tegelikult algas 2020.a veebruaris, vahetult peale projekti algust COVID-19 pandeemia, mille tulemusena lennunduse mahud langesid esmalt lausa 85%. Taastumist 2019.a tasemeni prognoositi alles aastatel 2025-2027, kuid enne algas Vene-Ukraina sõda ja lahvatasid uued probleemid. Klastri ettevõtete summaarne müügitulu vähenes 2020.aastal 35% võrreldes 2019.aastaga. 2021.aastal oli see jätkuvalt 31% väiksem 2019.a. tasemest.

Raskustele vaatamata tehti järjekindlaid jõupingutusi alternatiivsete võimaluste leidmiseks, uute koostöövõimaluste loomiseks ja olemasolevate suhete tugevdamiseks, tagades lennunduse jätkusuutlikkuse ja luues tugeva aluse tulevikuks. Liikmesettevõtted tegelesid oma valdkonna arendustegevustega, osalesid messidel ja konverentsidel ning arendasid partnerlussuhteid nii Eesti kui ka rahvusvaheliste organisatsioonidega. Rakendatud jõupingutused võimaldasid projektile seatud eesmärgid üldjoontes saavutada.

Klastriprojekti konkreetseteks all-tegevusteks oli Magnetic MRO eestvedamisel ellu viidud lennundustoodete arendusprogramm, lennukaubanduse arendustegevus Tallinna Lennujaama korraldamisel, mehitamata lennunduse valdkonna arendusprojekt Lennuliiklusteeninduse AS poolt  ning Pakker Avio teostatud jätkuva lennukõlbulikkuse ja hooldusorganisatsiooni tegevust toetav tarkvaraarendus WingOps. Need ühised ettevõtmised on mänginud olulist rolli Eesti lennundussektori tugevdamisel, suurendades selle mõju riigi majandusele, edendades koostööd ja soodustades jätkuvaid edusamme rahvusvahelises mõõtmes.

Lähitulevikku vaadates on klastri peamisteks prioriteetideks jätkusuutlikkuse tagamine uute rahastamisprogrammide kaasamise ja liikmeskonna laiendamise kaudu. Selle eesmärk on suunata riigi reguleerivaid asutusi selliste poliitikate poole, mis suurendavad lennunduse konkurentsivõimet, minimeerides samal ajal lisandväärtust mitteloovat bürokraatiat. Teine oluline fookus on uute, klastri liikmeid kaasavate tegevuste väljatöötamisel ja tõhustamisel, mis peegeldab eelnimetatud EAS-i rahastatud projektiga käivitatud protsesside jätkamist. Käivitunud on mitmed pikaajalised arengud, ulatudes ka väljapoole klastri tänast liikmeskonda:

• Magnetic MRO on põhitegevuse kõrvalt, koostöös Eesti ettevõtetega turule toonud mitmeid salongitooted erinevatele lennukimarkidele ja jätkab nende turustamisega;
• Tallinna Lennujaam on vaatamata kriisidest räsitud ärikeskkonna esitatud väljakutsetele saavutanud häid tulemusi lennukaubanduse arendamisel ning jätkab saavutatu rakendamist Airport City initsiatiivi raames;
• Lennuakadeemia, Tartu Teaduspargi, Lennuliiklusteeninduse ja Transpordiameti koostöös on hoogu kogumas Tartu U-space testkeskkonna ja mehitamata lennunduse ökosüsteemi arendus;
• WingOps tarkvaraarendus on äratanud rahvusvahelist tähelepanu ja jätkub juba testimises oleva tarkvaraplatvormi laiendamine ning uute moodulite lisamine;
• Jätkusuutlike tehnoloogiate valdkonnas, eriti vesinikutehnoloogia küsimustes, on klastri liige SkyCorp olnud väärtuslik eestkõneleja nii rahvusvahelisel tasandil kui ka Valitsuses ja Vesinikuühingus, pakkudes klastrile asjakohast informatsiooni ja tuge.

Klastri eesmärkide elluviimiseks ning oma praeguste ja tulevaste liikmete huvide paremaks esindamiseks peame parandama oma nähtavust ühiskonnas, aktiviseerima suhtlust riigi seadusandlike ja täidesaatvate organitega ning kolmanda sektori organisatsioonidega. Lennundusklastri efektiivseks toimimiseks peame suurendama liikmeskonda, looma stiimulid ja võimalused kõigi liikmete aktiivseks kaas- ja koostööks. Meie liikmetele oluliste küsimuste lahendamisel, mis eeldavad laiemat huvigruppide kaasamist, saab just klaster olla selleks sobiv koostöö vorm ja keskkond.