Kristo Reinsalu: Lehmadest lennuväljal õhutaksoni
Aastaid tagasi sattus Kihnus mootorrattakiivrite mittekandmine politsei vaatevälja. Kördi juurde ja pearäti otsa rõhuvat ja ilmetut kiivrit ei panda. Seetõttu ei hakanud ETV Osooni saadet teinud võttegrupp Potjomkini küla tegema. Ent leidus televaatajast valvas kodanik, kes nõudis, et liiklusseadus kehtiks üle riigi. Politsei alustas menetlust ning kinkis saarerahvale valge munakiivriga lõvi Leo.
Kihnust pisut maad eemal asub Ruhnu saar ja selle lõunatipus murukattega lennuväli. Vanale merepõhjale tehtud lennuraja sagedased külalised on lehmad, keda meelitab öösiti värske rohi. Rannaniitude asukate apluse leevendamiseks mehitas vald paar aastat tagasi kohalikud lõkke äärde valvet pidama. Lõpuks löödi käega ning tehti loomadest 500 vorsti. Lennujuht võiks öelda piloodile „lehm lennuväljal“ või ehitada turvaaed – takistuseks nagu ikka see 4-täheline sõna. Kui Kihnu sümboliks sai jäik kiivri kandmise nõue, siis Eesti lennunduse märgiks on lehmad lennuväljal.
Alustaks sellest, et teeme kodu lõpuks korda! Lisaks aia ehitamisele, juurutame e-riigi põhimõtted Eesti lennunduses, vähendame bürokraatlike nõudmisi, mis sellest, et koguaeg on nii olnud, viime lennundustöösturid välistööjõu kvoodi alt välja. Kas ikka kommertslennundusele sarnase turvakontrolli peaksid läbima tuhanded väikelennuki omanikud? Kas Eesti lennundustööstust hakkavad rajama sotsiaalteadlased või tippspetsialistid? Kui eile kergitas kaabut masinatööstuse lipulaev BLRT, siis homme võib sama saatus tabada Magnetic MRO-d?
Meil on vaja selget ja edasiviivat, riigile kasutoovat lennunduspoliitikat, mida pole taasiseseisvumise ajal vabariigis varem olnud. Lennundusest peab saama Eesti majanduse uus kasvumootor.
Eesti inimene armastab lendamist. Kui aasta tagasi olid Õhuvägi 100 pidustused, siis looklesid Ämarisse viie kilomeetripikkused ummikud. Eesti inimesed sooviksid palju rohkem lennata. Kuressaarest, Kärdlast, Pärnust ja Tartust võiksid lähtuda rahvusvahelised regulaarlennuliinid. Näiteks Leedu kuurortlinnast Palangast oli enne COVID-19 kriisi algust 10 otsesihtkohta. Nagu ütles Tartu linnapea, Urmas Klaas Kultuuripealinna 2024 kontekstis, siis meie eesmärk on suurepärasest isolatsioonist väljalendamine.
Eestis on paarkümmend murukattega lennuvälja, mis teevad riigi suuremaks. Niidaks ära muru, likvideeriks prügimäed, paneks raadio teel juhitavad rajatuled. Baashügieenina olgu kõik lennujaamad ühtsel kaardil. Disainime lenduriprillid peas turismi infopaketid, mille sisuks 2 tundi või 2 päeva ühes Eestimaa punktis, et siis lennata mujale. Lihtsad asjad, kas pole? Niiviisi lahendame lõpuks juba paarkümmend aastat õhus olnud Eesti turismi suurima probleemi – kuidas viia väliskülaline Tallinnast kaugemale.
Eesti on suurepärane testmaa. Meil ehitati juba eelmise sajandi 1930-ndatel aastatel lennukeid. Meie teadlased uurisid reisilennukite tootmist. Varsti saab 19-kohalise elektrilennukiga lennata Tallinnast Helsingisse kasvõi iga veerandtunni tagant. Võtame Bolti punti ja paneme käima elektrilennukite sõidujagamise teenuse mõlemal pool Soome lahte. Kas keegi uskus elektritõuksidesse paar aastat tagasi? Täna on see uus, efektiivne ja keskkonnasäästlik liiklusvahend. Lennutaksoga Tallinn-Võru või Kuressaare-Jõhvi on varsti sama elementaarne kui lairibaühendusega internet.