Regionaallennunduse seminaril: Kas õpime Eesti lennunduses teiste vigadest või rakendame juba katsetatud parimat praktikat ja lahendusi?
Reedel, 11. augustil toimus Hiiumaal Suuremõisas IV regionaallennunduse seminar “Üheskoos keskkonnasõbralikuma lennunduse poole”, kuhu kogunes üle 60 lennundussektori esindaja.
Seminari avasõnad lausus Hiiumaa vallavanem Hergo Tasuja: “Lennundus on Hiiumaal esmatasandi teenus, suurem osa arste käib visiite tegemas lennukitransporti kasutades, samuti on olulised meditsiinikopter, merepääste ja kiireloomulised kaubaveod. Hiiumaal on lennundusega väga hästi, sobivad lennuajad ja taskukohane hind, 12 lendu nädalas 33-kohalise lennukiga. Suurem lennuk on toonud reisijate arvu kasvu, eelmise aastaga võrreldes ligi 3000 reisijat enam.”
Paneeldiskussioon Riigikogu esindajate Toomas Uibo ja Henn Põlluaasa, Transpordiameti Lennundusteenistuse direktori Üllar Salumäe ja Tallinna Lennujaama juhatuse esimehe Riivo Tuvikesega tekitas pinevat arutelu regionaallennunduse seisust. Diskussiooni avas Henn Põlluaas: “Kui võrrelda Soomet ja Eestit, siis meil on visuaallennujaamu paarkümmend ja Erapilootide Liidus üle 100 liikme, kuid Soomes üle 9000 liikme ja visuaallennujaamu tuhande ringis. See valdkond on meil unarusse jäänud, kuid selles on tohutu turismipotentsiaal.” Temaga nõustus teine Riigikogu liige Toomas Uibo: “Olen nõus, et riigil puudub pikem strateegiline vaade ja lennundus on tegelikult palju suurem kui lennuliinid Tallinnast. Aga lennuliinide arvukuse järgi tehakse mõju-uuringuid, kui palju need majandusele kaudselt kasu toovad. Lennuühendustel on selge positiivne majanduslik mõju kogu riigile. Paraku on nii, et kui lätlasest maksumaksja maksab oma lennufirmale peale, siis mõtleb ta kaudset kasust riigi majandusele, kui Eesti maksumaksja raha lennundusse paneb, siis nimetatakse seda raha põletamiseks.” Transpordiameti Lennundusteenistuse direktor Üllar Salumäe lisas: “Me võime taristu luua kui heaks tahes, aga sidustegevused regionaallennunduse aktiviseerimiseks on puudu. Küsimus on selles, kes on valmis vajalikud ressursid looma. Siin peaks panustama nii riik, lennundussektor kui ka reisijad.”
Tulles seminari keskkonnasõbraliku lennunduse teema juurde, lausus AS Tallinna Lennujaam juhatuse esimees Riivo Tuvike, et keskkonnahoid ja jätkusuutlik majandamine on saanud lahutamatuks osaks lennujaama toimimisest. „Transpordisektori heide moodustab 22% kogu maailma süsinikuheitest ja sellest 11% moodustab lennundus, millest omakorda lennujaamade osa on vaid umbes 4%. See aga ei tähenda, et me võiks puhkama jääda – meie ülesanne on teha kõik endast olenev, et minimeerida oma tegevuse mõju keskkonnale ja ümbritsevale loodusele ning näidata seejuures eeskuju ka teistele transpordisektori ettevõtetele nii Eestis kui ka mujal maailmas. Ettevõtte keskkonnamõju vähendamine aastaks 2030 ei ole täna enam valik, vaid see on selge suund, mille poole peame kõik üheskoos liikuma.“
Auve Techi nõukogu esimees Taavi Rõivas, Tartu linnapea Urmas Klaas, Erapilootide Liidu president Priit Palumaa ja IVIA juhatuse liige Teet Kuusmik mõtestasid lahti “Ühe tunni Eesti” teema. Tartu linnapea Urmas Klaas tõi välja, et erapilootide teavituse suunal oleks vaja kindlasti teha rohkem tööd ja vaadata kogu riigi vajadust laiemalt. “Tartu lennuväli pole ainult Tartu linna lennuväli, vaid oluline kogu riigile. Elundidoonorlus käib Tartu lennuvälja kaudu, Lennuakadeemias arendatavad suunad on olulised, Kaitseväe tegevused ja Lennundusmuuseum on tähtsad, Tartu kultuuripealinna aasta puhul soovivad külalised lennata Tartu lennuväljale. Teeme aktiivset tööd Tartu lennuliini taastamiseks.” Piloodipabereid tegev Taavi Rõivas lisas: “Inimene läheb ikka sinna, kus ta teab, et infrastruktuur on olemas. Kui infra on olemas, siis tuleb ka nõudlus. Iga piirkonna puhul oleks vaja pilootidele jagada infot, kuhu saab maanduda ja kuidas sealt saab edasi liikuda.”
Pärnu linnavolikogu liige Andrei Korobeinik rääkis Pärnu lennujaama tähtsusest ja selle mõjust turismile: “Pärnu puhul ma eeldan, et linn oma toetusest lennujaamale ei loobu, ent meil on vaja ka riigi toetust ja terviklikku lähenemist.” Korobeinik osales koos Diamond Sky tegevjuhi Madis Vanaselja, Riigikogu liikmete Toomas Uibo ja Mario Kadastikuga paneelis, kus arutati charterlendude tuleviku üle väiksemates lennujaamades.
Lisaks traditsioonilise lennunduse teemadele tulid jutuks mehitamata lennunduse teemad, mille hulgas korraldas Eduard Vainu Mehitamata Lennunduse Liidust droonide demolende, Kristjan Roosipõld Eesti Lennuakadeemiast rääkis mehitamata lennunduse väljakutsetest, Arno Vaik Threod Systems ettevõttest avas droonide kasutamist piirivalves ja mereseires ning Teele Kohv Lennuliiklusteenindusest rääkis irdtorni tulevikust.
Sündmuse peakorraldaja, Diamond Sky lennundusettevõtte juht Ken Koort võttis seminari kokku: “Täna allkirjastame kõigi osapooltega ühiste kavatsuste protokolli. Meie eesmärk võiks olla luua ühine platvorm kõigi lennuühenduste jaoks, et ka regionaallennud oleksid broneeritavad kõik ühest kohast.”
Regionaallennunduse iga-aastane seminar toimus neljandat korda Diamond Sky ja Eesti Lennundusklastri korraldamisel.