Tallinna lennujaam koos partneritega alustab Eesti Vesinikuoru arendamist
Tallinna Lennujaam koos Tallinna Sadama, Alexela, Eesti Energia, Tartu linna, Tartu Terminali, Tartu Ülikooli, Pärnu valla ja Saaremaaga panid aluse Eesti Vesinikuoru loomisele, mille eesmärgiks on järgmise kuue aasta jooksul moodustada terviklik üleriigiline vesiniku väärtusahel, kiirendamaks riigi rohepööret ja energiasõltumatust moto all „nullist roheliseks“.
„Tallinna lennujaam liigub juba täna suurte sammudega päikeseparkide toel süsinikneutraalse lennujaama staatuse suunas, ent kuna kliimaneutraalsuse saavutamise lahendusena nähakse ka rohevesinikku ja transpordisektoris ja lennunduses nähakse selles suurt potentsiaali, siis tahame panustada Vesinikuoru arendamisse. Kui erinevad osapooled, ja mis peamine, tootjad ja ka tankimisvõimaluste pakkujad tulevad kokku ja ühendavad jõud, siis on võimalik panna alus terviklikule lähenemisele ja lennujaam soovib olla selles protsessis osaline, sest see haakub ka meie pikaajaliste kestliku toimimise strateegiliste eesmärkidega,“ selgitas ASi Tallinna Lennujaam juhatuse esimees Riivo Tuvike.
Järgmise kuue aasta jooksul arendatakse rohelise vesiniku tootmist vähemalt kuues piirkonnas Eestis. Sellega paralleelselt arendatakse transpordi- ja hoiustustaristut, sealhulgas impordi- ja eksporditerminali infrastruktuuri ning tanklaid. Eestis toodetud vesinikku on plaanis hakata kasutama ühistranspordi, raskeveokites, raudteel, laevanduses, lennunduses ja muudes transpordiliikides. Vesinikku on võimalus kasutada ka lähteainena tööstuses, elektrivõrgu tasakaalustamisel ja isegi hoonete kütteks. Planeeritud arendustegevusi toetab hulk uurimis- ja innovatsiooniprojekte. Hetkel hõlmab Eesti Vesinikuoru programm umbes 30 arendatavat projekti, kuid liituma oodatakse nii uusi osapooli kui projekte.„Eesti Vesinikuorg on seadnud endale eesmärgiks olla Eesti vesinikumajanduse süsteemse arendamise kese. Ilma selleta puudub Eestil perspektiiv muutuda roheliseks ja energiasõltumatuks,“ rääkis Petrus Postma, juhtrühma hollandlasest sekretär. „Järgmisel kuuel aastal keskendume vesiniku maismaatootmisel põhinevate projektide käivitamisele, et olla valmis avamerelahendustel põhineva vesiniku laiaulatuslikuks kasutuselevõtuks 2030. aastast,“ lisas ta.
Eesti Vesinikuoru arendusprotsessi juhib Eesti Vesinikuühingu konsortsium ning Hollandi konsultandid &flux ja New Energy Coalition (maailma esimene Vesinikuorg HEAVENN, Hollandis). Eesti Vesinikuoru strateegia ja juhtimise plaan avalikustatakse 2022. aasta septembris. See hõlmab ka Euroopa toetustaotluse esitamist Põhja- ja Läänemere koridori äärse suuremahulise vesinikuoru loomeks.