Eesti Lennundusklaster, Tartu linn, Tartu Teaduspark ja Eesti Lennuakadeemia esitasid Transpordiametile taotluse algatada Tartus U-space’i kasutuselevõtt

Eesti Lennundusklaster, Tartu linn, Tartu Teaduspark ja Eesti Lennuakadeemia esitasid Transpordiametile taotluse algatada Tartu linnas ja selle lähiümbruses digitaalselt korraldatud drooniõhuruumi ehk U-space’i kasutuselevõtt. Taotlusega esitati ettepanek käivitada ametlik protsess hindamaks, millistel tingimustel oleks Tartus põhjendatud U-space õhuruumi loomine.

U-space on lihtsustatult öeldes digitaalselt hallatav õhuruum mehitamata õhusõidukitele ehk droonidele. Selle eesmärk on võimaldada droonide ohutut, turvalist ja koordineeritud kasutamist eelkõige linnalises või tihedama kasutusega keskkonnas, kus õhuruumi kasutajaid võib olla palju ning kus drooniliiklus peab sobituma kokku ka avaliku ruumi kasutusega.

Euroopa Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/664 näeb ette, et sellises õhuruumis tuleb kasutada kindlaid teenuseid, sealhulgas võrgutuvastusteenust, geoteadlikkuse teenust, UAS-i lennuloa teenust ja liiklusteabeteenust. Selliste eeltingimuste eesmärk on tagada, et lennud oleksid eelnevalt koordineeritud ning konfliktid teiste õhuruumi kasutajatega välditud.

Eesti Lennundusklaster on viimase aasta jooksul pidanud jätkuvat arutelu Transpordiametiga (TRAM), et algatada Eestis konkreetsed tegevused U-space’i loomiseks.  Arutelude tulemusena on jõutud  valmisolekuni alustada selleks vajalike ettevalmistustega TRAMi mehitamata lennunduse osakonna eestvedamisel. Selleks ootab TRAM lennundussektorilt ja valdkonna osapooltelt selget huvi väljendamist, mistõttu sai vastavasisuline avaldus esitatud.

Transpordiameti mehitamata lennunduse osakonna juhataja Priit Rifk tõi välja, et mehitamata õhusõidukid, kui abivahendid tuleviku teenuste osutamisel, on üha enam levimas ning U-space raamistik on loodud just selleks, et tagada ohutu lennukeskkond droonidele. Kogu teenuse ahela toimimiseks on vaja kõiki osapooli, alates teenuse tellijast, lõpetades sertifitseeritud teenuseosutajaga. Kuna Euroopas ei ole saadud veel U-space raamistikku laiapõhjaliselt kasutusse, siis on siin võimalus Eesti ettevõtetel koos riigiasutustega eesrindlikkust näidata. 

Praegu toimib madala õhuruumi kasutamine suures osas usalduspõhiselt. Eeldatakse, et lennutegevus toimub  lubatud kohas, ajal ja kõrgusel ning suuresti otsenähtavuses. Samas on droonide kasutamine viimastel aastatel pidevalt kasvanud ning seetõttu on paremad digilahendused ja reeglite olemasolu järjest vajalikumad, luues olukorrateadlikkuse lennutegevuseks väljaspool otsenähtavust.

Tartut peetakse U-space loomiseks kõige sobivamaks piirkonnaks, kuna linn ning piirkonna ettevõtjad ja haridusasutused on olnud Eestis droonivaldkonna arendamisel peamiseid eestvedajaid. Tartus on ellu viidud ja hetkel teostamisel mitmed arendustegevused ja -projektid, sh Teaduspargi juhtimisel toimuv rahvusvaheline projekt Smart Skies, mille raames on planeeritud laiamahulist droonilendude teostamist.Transpordiamet koostöös Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusega teostas juba 2023 aastal projekti „Ekspertteadmised mehitamata lennunduse testala väljatöötamiseks Eestis“, mille eesmärgiks oli toetada U-space regulatsiooni rakendamist Eestis ja lõi Tartusse ajutise U-space testala. Seega on Tartul nii varasem kogemus, koostöövalmidus kui ka huvi toetada uute lahenduste katsetamist ja rakendamist.

U-space ei too kaasa uusi keelutsoone ega rangemaid piiranguid, vaid loob pigem paremini korraldatud, selgema ja etteaimatavama lennukeskkonna. “Eesmärk ei ole, et keegi nina vastu ekraani drooniliiklust igapäevaselt jälgib vaid eelkõige turvaline õhuruum, privaatsus ja reeglitest kinnipidamine.” ütles lennundusklastri juhatuse liige ja TrackDeep OÜ asutaja Andy Viikmaa. Mida tihedam on lennutegevus ja mida rohkem on erinevaid kasutajaid, seda rohkem on vaja kokkulepitud reegleid ja toetavaid digilahendusi. U-space loob justkui õhuliikluse tänavavõrgu, mitte selleks, et lendamist piirata, vaid et seda võimaldada. “U-space tagab BVLOS lennu puhul drooni ümbritseva õhuruumi turvalisuse ja on justkui drooni piloodi silmad ümber drooni.” 

Tartu U-space õhuruumi loomine looks olulise arengutõuke Eesti droonisektorile, toetaks riikliku innovatsioonipoliitika eesmärke ning looks eeldused uute teenuste ja ettevõtluse kasvuks,  võimaldades pakkuda elanikkonnale paremaid, tõhusamaid ja turvalisemaid drooniteenuseid. Tartus piloteeritud U-space’i oleks tulevikus lihtsam rakendada ka mujal Eestis. 

Lennundusklastri nõukogu liige ja Skycorp Technologies esindaja Marek Alliksoo tõi välja, et Euroopa droonistrateegia näeb ette laialdast mehitamata õhusõidukite kasutuselevõttu ja majanduslikku kasu erinevatele sektoritele, seega nähakse ka ettevõttena vajadust lihtsustatud käitamisele ja suuremale automatiseerimisele, s.h. ohutuse tagamiseks õhuruumis (ka käitajate endi vahel) on vaja ka selle suuremat läbipaistvust ning õhuruumi korralduse automatiseerimist. “Näeme Tartu U-space õhuruumi algatust väga positiivsena ning loodame, et kiire piloteerijana saaks neid kogemusi laiendada ka üle Eesti.” ütles Alliksoo.

Andy Viikmaa tõi välja, et U-space’i puhul otsitakse ärimudelit täna üle euroopa ja hetkel ei ole selge, kes ja millal selle võimekuse eest tasuma hakkab. Küll aga on nüüd Eestis protsess algatatud ning lennundusklaster on valmis ka edaspidi osalema aruteludel, et aidata kaasa U-space õhuruumi loomise protsessile.

Eesti Lennundusklaster, 15.05.2026

Foto: Siim Verner Teder