All news
29 jaanuar 2021
by Eero Pärgmäe
Share this article:

Kuidas Eesti lennundus võidaks taasterahastust „NextGenerationEU“?

Autor: Kristo Reinsalu, Eesti Lennundusklastri juht

Möödunud nädalavahetusel kahe tippjuhiga toimunud arutelu käigus kõlas anekdoot. Mida on ühist Jeesusel ja tänapäeva inimesel? Vastus: pikad juuksed, elavad kodus kolmekümnenda eluaastani ja kui midagi pärast seda teevad, siis see on pigem ime.

Mis oli resümee? Lennunduses on viimase aja üks enimkasutatud termineid „enneolematud võimalused“. Ühelt poolt on selleks „roheleppe“ miljardilised rekordinvesteeringud sel kümnendil ning teisalt koroonakriisist tuult tiibadesse saanud uute tehnoloogiate areng lennunduses. Ent Eestis on nappinud julgust ja ambitsioonikust minna kaasa uute arengutega.

Kuidas pöörata Eesti kasuks rohelepe?

Me saame Euroopa Liidu toel kliimaeesmärkide saavutamiseks investeerida 3,3 miljardit eurot. Mullu loodud majanduse taasterahastu (ing. k Recovery and Resilience Facility) abil laenab EL liikmesriikide ühisel tagatisel lisaks 750 miljardit eurot. Sellest rahast 30% läheb roheleppe toel majandusse kaasajastamiseks. See on suurepärane võimalus nii lennundussektori rohe- kui ka digipöördeks nagu osutas Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi peadirektor, Henrik Hololei oma kirjutises.

Roheleppe üks nurgakivi on keskkonnasõbralike lennukite, sh uute tehnoloogiate arendus ja tootmine, mis võiks osaliselt toimuda Eestis. Siinkohal on Eesti lennundussektor võimeline otseselt panustama globaalsete kliimaeesmärkide saavutamisse. Praegu kui raha on odav ja selle hind on miinusmärgiga tuleks luua riiklik täistugi, et olla aastate pärast võitjate seas.

Uute lennukite arendus Eestisse

Esiteks, me soovime saada „rohelise lennunduse“ eestvedajaks kogu maailmas. Kogu lennujuhtimine saab olema täisdigitaalne ehk õhuruumis liiguvad paralleelselt nii lennukid kui droonid. Inglaste äsja avaldatud uuring arvutas välja, et ainuüksi mehitamata õhusõidukite abil tuleb postivedu riigile enam kui kolmandiku võrra odavam. Šveitsis toimib juba täna nende abil täppispõllumajandus, kus umbes 1,5 meetri kõrgusel põllukultuuride kohal lendavad droonid pritsivad taimekaitsevahendeid ning viivad maisikultuuridele herilasi kahjurite tõrjeks.

Teiseks, me tahame meelitada Eestisse „rohelise lennunduse“ arendamisega seotud ettevõtted. Euroopa lennundusgigant Airbus, mis avaldas vesiniku jõul liikuvate lennukite kavandid on selgesõnaliselt öelnud, et tarvis läheb valitsuste abi. Seega kui Eesti riik on üks miljardilaenu võtjatest, siis miks me peaks loobuma tuleviku lennunduse arendamise töödest. Täpselt 100 aastat tagasi varustas Tallinnas tegutsenud Lutheri vabrik kogu maailma lennundustööstust vineeriga. Meil on võimalik omades niššides ajalugu korrata.

Kolmandaks, me ühendame Eesti süsinikuheitmete vabade lennukite abil. Airbusi ZEROe esimene demonstratsioonlennuk valmib enne 2025. aastat. Eelmisel aastal oli maailmas enam kui 200 elektri- ja hübriidlennukite programmi. Rootslaste Heart Aerospace kavatseb juba 3-4 aasta pärast lennata 19-kohalise elektrilennukiga. Õhutakso teenusepakkuja Lilium õhusõiduki sertifitseerimise siht on 2023. aasta lõpp. Õhutaksoga ei saa lennata ainult Pariisi olümpiamängudel 2024, vaid ka Tallinna ja Helsingi vahel.

Lennundus kutsub talente

Tasa sõudes kipuvad aerud ära mädanema. Sellega seoses kutsun uut Valitsust olema ambitsioonikam ning samal ajal investeerima otsustavalt inseneriharidusse ja tehniliste erialade väärtustamisse. Tänase gümnasisti jaoks, kelle jaoks on oluline roheline keskkond, innovatsioon ning ambitsioon, soovitan viia kevadel sisseastumispaberid Eesti Lennuakadeemiasse. Lennundus on täna tööandjana nagu Rakett 69 saade päriselus, mis otsib uusi talente ja suudab pakkuda maailma muutvaid väljakutseid.

Loodetavasti ei pea me täpselt aasta pärast enam rääkima seda „Jeesuse ja tänapäeva inimese“ anekdooti selleks, et parafraseerida Eestis strateegilise mõtlemise ja ambitsioonide puudumist. Me olime need, kes panid kogu maailma prügi koristama. Me panime käima hack the crisis ürituste sarja globaalselt. Meil on suurepärased eeldused ka selleks, et saada pandeemiajärgses maailmas „rohelise“ lennunduse eestvedajaks.

ZEROe – concept aircraft formation flight ©️AIRBUS

Taust: Eesti Lennundusklaster on 2019. aastal loodud mittetulundusühing, mille liikmeteks on 20 ettevõtet. 2019. aastal panustas lennundussektor Eesti riigi maksutuludesse ca 400 miljonit eurot ja moodustas 3-4% SKP-st. Klastri eesmärk on kahekordistada valdkonna panus riigi SKPsse aastaks 2025 lennuteenuste pakkumise, lennukite tootmise, lennukaubanduse ja mehitamata lennunduse arendamise kaudu.

Share this article: