Kõik uudised
16 märts 2022
autor: Laura Käis
Jaga seda artiklit:

Lennundus kui avastamata võimalus innovatsiooniks

Autor: Timo Suslov, Riigikogu liige, lennunduse toetusrühma aseesimees

Meil on avastamata võimalusi, millest vähe räägime. Nii imelik kui see ka mõnele inimesele ei tundu, siis väikesel ent nutikal e-Eestil on võimalus tõusta innovaatoriks lennunduses, näiteks vesinikulennukite arendamisel. Kahjuks on lennunduse vastutajad väitnud vastupidist ja pigem saatnud sõnumi, et keegi soovib ehitada vesinikpomme.

23. veebruari Eesti Päevalehes kirjeldab MKM lennundusosakonna juhataja Taivo Linnamägi, et vesinikulennukid lähiajal meid vedama ei hakka. Airbus kui üks suurimaid lennukitootjaid on samal ajal selgelt öelnud, et nende lennukid kasutavad vesinikku aastaks 2035. Sellise tehnika muutuse võtmes on see juba „homme“ ja selleks vajaminevat infrastruktuuri peab planeerima juba täna. Minu küsimus on Eesti lennunduse eest vastutajatele, kas oleme valmis teenindama vesiniklennukeid Eestis? Peame selleks valmis olema, et mitte kõrvale jääda!

Häid ettepanekuid, mida Eesti lennunduses saaksime teha, on palju – kliimaneutraalse lennunduse teadus- ja arenduskeskus (ZeroEST), tuleviku lennunduse töökohad, rohelennujaam (õhuliikluskeskus), tuleviku lennunduse tööstus (komplekteerimine ja testimine), Soome lahe õhutakso (regionaalne õhuliiklus) jne.

Vertikaallennundus on meie peagi saabuv tulevik, mida toetav EU seadustik U-space läheb käiku juba jaanuaris 2023. Tartut peetakse ideaalseks asukohaks drooniliikluse testimiseks – vaba õhuruum ja teadus olemas ühes linnas.

Meil on ka olemas võimalus toota uusi kütuseid lennukitele. Selleks on palju räägitud SAF – säästlikud lennukikütused. Praeguses kriisis on eriti hästi näha, et fossiilsed kütused, millest oleme seni sõltunud, ei vii meid enam edasi. SAFi saab toota kahel peamisel ka tulevikus aktsepteeritud tehnoloogial: täiustatud biomass ehk põllumajandus- või metsandusjäägid ning täissünteetiliselt (elekter vedelikuks) ehk taastuvenergia abil õhust püütud CO2 ja veest elektrolüüsitud vesiniku sidumisel.

ENSVst e-Eestini – fossiilsetest lahendusest kliimaneutraalsete lahendusteni

Lennundusklaster on alustanud oma vesinikustrateegia loomist ning sünkroniseerib selle riikliku teekaardiga. Vesinik, nagu ka jätkusuutlikud lennukikütused, on suurepärane võimalus sooritada Tiigriaastale vääriliselt hüpe digitaalsema ja rohelisema õhuliikluse arendamise suunas. Lisaks ei ole vesinik kuidagi ohtlikum kui tavalised fossiilkütused. Selles osas on tehtud märkimisväärseid uuringuid Toyota tehases.

Nii, nagu kunagi tegime Tiigrihüppe, on meil olemas potentsiaal luua lahendusi erinevatel aladel. Võtame rohepöörde käigus esmalt need sektorid, kes on pöördeks valmis, ja teeme muutused ära koos. Neile küsimustele, millele täna rohepöörde käigus vastuseid ei ole, saame jooksvalt veel lahendusi otsida.

Taani peaminister ütles uusaasta kõnes, et nende lennundus on kliimaneutraalne aastaks 2030. Asi pole selles, kes on rohelisem, vaid hetkel peamine teema on julgeolek. Kas tulevikus sõltume imporditavast kütusest? Kas oleme tulevikus ühtse lennunduse osa või mitte?

Jaga seda artiklit: