Robootika Silicon Valley inspireeris ja ühendas

COVIDi ajal valmis meie kaitsevaldkonna organisatsioonide eestvedamisel ligi 100-leheküljeline üks viimaste aastate sisukamaid lennundust analüüsivaid dokumente “Mehitamata tsiviilõhusõidukite (MÕS) kaitse- ja kasutusstrateegia arendusuuringu raport”. Kuna tegemist oli ametkondlikuks kasutamiseks mõeldud materjaliga, siis pole kahjuks võimalik seda jagada. Raport kaardistas ära Eesti võimekused peaasjalikult kaitsevaldkonna eesmärkidest johtuvalt, kuid tõi välja ka kohalike teadusarendusasutuste potentsiaali vastavateks tehnoloogiaarendusteks ning kaardistas meie valdkondliku innovatsioonivõimekuse laiemalt.

Väärib mainimist, et tegemist oli mõneti sümboolse momendiga, kus Kaitseministeerium andis üle mehitamata lennunduse teatepulga Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (MKM). Markeerimaks seda asjaolu ning seismaks Eesti Lennundusklastri ning tulevikulennunduse arendamise huvide eest koostasime memo, kus tõime välja, et kõnealuse strateegia eesmärkide, sh majandusliku efekti saavutamiseks tuleks ühe tegevusena sõlmida riiklikul tasemel MÕS erinevate huvigruppide vahel koostöölepe (MoU), mis võimaldaks U–space lahenduste leidmist ja funktsionaalsuste juurutamist tervikliku innovatsiooniprogrammi raames. Kuna standardid ja valmislahendused puudusid (ja puuduvad ka täna), siis rõhutasime, et teatepulga ülevõtmisel on vajalik:

1) Stimuleerida tervikliku ökosüsteemi arengut. Viitasime soomlaste VTT-le, mis on vedanud alates 2018. aastast RAAS (Rethinking Autonomy and Safety) nimelist programmi, mille kõrvale on tulnud nüüd ka testalade programm FUAVE. Riigipoolse igakülgse toetusega on võimalik turgu stimuleerida ja kasvatada ettevõtete huvi investeeringute tegemiseks.

2) Õppida parimate kogemusest nagu seda on Šveits. Šveits on astunud viimase nelja aasta jooksul suuri samme U-space rakendamisel ja mehitamata lennunduse arendamisel, seda just nende Lennuameti FOCA eestvedamisel.

Miks Šveitsi õppereis?

Käesoleva aasta märtsis sai kohtutud Amsterdam Drone Week’i ajal hea kolleegi, Erik Linden’iga, kes aastatel 2016-20 juhtis Šveitsi lennundusklastrit ja nüüd veab ettevõtet Orbit MS. Rääkisime kahese kasutusega droonitehnoloogiate sünergiatest, mis saab olema oluline teema peagi, 29. novembril, lansseeritava Euroopa droonistrateegia (EL Drone Strategy 2.0) raames. Selleks, et avada ka Eestis eri osapoolte silmad, siis läks sujuvalt jutt võimaliku õppereisini. Sestsaadik algas kogu planeerimise protsess.

Septembri esimesel täisnädalal väisas 28-liikmeline Eesti delegatsioon kokku 19 erinevast organisatsioonist Šveitsi. Nelja päeva jooksul kohtuti kõigi olulisemate sealse ökosüsteemi esindajatega nagu FOCA, Skyguide, Innovation Park Zurich, ETH Zurich, Drone Industry Association Switzerland (DIAS), Zurich Airport, Matternet ja muidugi Swiss Aerospace Cluster. Avapäeva õhtul toimus ka Eesti aukonsuli Michael Reiss von Filski vastuvõtt enam kui 50 inimesele. Õppereisi finantseerisid kõik osalejad ise. Selleks, et luua osalejatele maksimaalselt väärtust korraldasime reisi kahasse šveitslastega. Nende töö kompenseerimiseks lõime nn PPP skeemi, kus oma õla panid alla Ettevõtluse ja Innovatsiooni ühendasutus, Tartu linn ning Tallinna linn.

Mida me õppisime?

Esiteks, droonindus ning laiemalt kõikehõlmav autonoomne mobiilsus tuleb seada riigi prioriteediks. Šveitsis on see võimaldanud mehitamata õhusõidukite (droonide) kiiremat integreerimist  õhuruumi ja liikuvusstrateegiasse laiemalt ning on hea näide, et Euroopa direktiive ja U-space’i rakendamist tuleb võtta eelkõige võimalust kui kohustust. Vastavalt EL õigusraamistikule peaks Eesti U-space olema valmis kasutamiseks alates 26.01.2023, mis tähendab, et direktiivide ülevõtmise valguses tuleb rohkem ära teha seadusandluse poole pealt. Euroopa õigusraamistiku kohaldamisel tuleb astuda jõulisi ja julgeid tulevikku suunatud samme.

Teiseks, tuleb leppida kokku, kes on valdkonna eestvedaja ning kes ametkondade üleses rakkerühmas millist rolli täidab. Šveitsi mudeli järgi on U-space rakendamise osas võtnud vastutuse FOCA, mis tähendab meie puhul Lennuametit. FOCA ning Šveitsi lennuliiklusteeninduse korraldaja Skyguide sõlmisid aastal 2018 valdkonna huvigruppide-ettevõtjatega koostöö kokkuleppe (Memorandum of Cooperation). Kui me tahame olla edukad, siis peame aktiivsemalt osapooled kokku tooma ning seejärel ühise eesmärgi nimel tööle hakkama. Parim näide on Šveitsi õppereis, kus lisaks Lennundusklastri liikmetele oli mitmeid ettevõtteid ja asutusi ka väljastpoolt lennunduse valdkonda ning huvi teema vastu oli suur. See annab lootust ka meil üle ametkondade ulatuvaks tihedaks koostööks.

Kolmandaks, peame avama silmad, et mehitamata lennundus on meie suur võimalus. Suuremad turutegijad on seda ammu mõistnud. Airbus, ANRA Technologies jpt soovivad Eestit kasutada testimis- ja arenduskeskkonnana. Lisaks kasvab antud turusegment kogu maailmas eksponentsiaalses tempos. Täna on meil tarvis ka valdkonna eest vastutavates ametkondades kasvatada ekspertiisi, omandades vajalikke teadmisi ja palgates juurde inimesi, kes selle teemaga süstemaatiliselt tegelevad. Alustuseks tuleks kõrgeimal tasemel välja öelda, et tulevikulennunduse tehnoloogiate arendamine on Eesti riigi jaoks oluline. Muidu on oht maha magada uutele miljarditurgudele sisenemise võimalused samamoodi nagu juhtus taastuvenergia arendamise ning targa energeetikaga, mida me liiga pikalt ignoreerisime. Kui energeetikas maksame tehtud vead kinni kõrgete elektriarvete kaudu, siis drooninduses võib krooniline alafinantseerimine viia selleni, et innovaatorid ja investeeringud lahkuvad riigist või investeerivad koheselt mujale.

Järgmine samm?

U-space teenuste kontseptsioon on Euroopas ja ka mujal maailmas väga uudne. Seetõttu on tarvilik regulatiivne tugi ning piisav agiilsus uute teenuste testimisel ning arendamisel. Kuna ükski regulaator ei suuda välja mõelda sobivaid reegleid kabinetivaikuses, siis on vajalik luua mehitamata lennunduse testalad ehk nn U-space sandbox’id. Eesti esimene sandbox on kavas luua Tartusse. Sarnase testkeskkonna loomiseks on soovi avaldanud ka Mainor Ülemiste, mis soovib katsetada kuidas ja kui palju saaks maapealset kullerteenuste osutamist asendada droonidega. Ka siin on tarvis rääkida läbi rahastus, sh riigipoolsed meetmed valdkondliku arendustegevuse toetamiseks.

Kokkuvõttes

„Mida me veel ootame?” edastas Hollandi kuningas tugeva sõnumi vähem kui aasta tagasi WindMeetsGas üritusel. Tema Kõrgeausus kutsus üles astuma otsustavaid samme vesinikutehnoloogiate kasutuselevõtuks. Me ammutasime sealt palju inspiratsiooni. Sellest sündis „Kuninga kõne“. Vaevalt aasta on möödunud ning nüüd on selge, et Eestisse tuleb maailma esimene üleriigiline vesinikuorg, kus lennundus on sees kohe päevast üks. Varsti kuuleme rohkem kliimaneutraalse (õhu)transpordi lahendustele suunatud arenduskeskusest ZeroEST. Mõlemad initsiatiivid sümboliseerivad tulevikku suunatud mõtlemist. Selleks, et midagi päriselt ära teha peame alustama robootika Silicon Valley’st saadud õppetundide realiseerimisest. Loodetavasti oli õppereisilt saadud inspiratsioonipuhang võrreldav aastataguse Kuninga Kõnega ja see väljendub ja tegudes.