Toomas Uibo: Palun 10 sihtkohta ja homseks ei vii meid edasi
Lennuühendusi pole kunagi liiga palju. Paar aastat tagasi kurtsid Stockholmi äriringkonnad, et Arlanda pole piisavalt hästi maailmaga ühendatud. Tallinna Lennujaam on olnud väga tubli ja suutnud Eestit päris kenasti lennufirmadele müüa. Müts maha nende ees, ent see on väga keeruline töö. Eesti pole liiga tuntud kaubamärk. Võõrfirmade pikk plaan meiega on ka edaspidi oma sõlmjaamade ”toitmine“.
Eesti pole oma probleemiga üksi. Sarnase ühenduvuse probleemiga maadlevad Euroopa ääremaadel Malta, Iirimaa, Sloveenia, Leedu jt väikeriigid. Lennata on vaja, aga kommertsalustel ei ole võimalik seda kasumlikult teha. Mitmed mainitud riikidest pole käed rüpes istunud. Leedukad suutsid avada paar aastat tagasi riigi poolt doteeritud esimese äriliini Vilniusest London City lennujaama. Seda liini nõudsid peamiselt Leedu ettevõtjad ja ka teised ärireisijad ja nende palvet võeti kuulda. Public Service Obligation ehk PSO liin on kindlasti üks hea lahendus, mille kaudu oma ühenduvust parandada. PSO väljakuulutamine võib samuti panna tahtma lennufirmasid rohkem Eestisse lennata selleks, et turgu mitte kaotada. Sellisel juhul paneb turg asjad paika ning maksumaksja raha polegi vaja selleks, et Eesti eksportöör saaks lennata.
Xfly juhatuse esimees Jan Palmér on korduvalt vihjanud, et Eestil, erinevalt näiteks Skandinaaviamaadest, puudub riiklik lennundusstrateegia – kodutöö on tegemata. Alustuseks on vaja välja selgitada millistesse sihtkohtadesse Eesti ärireisija tahab otse lennata. Head ühendused on igale piirkonnale majandusmootoriks. Tallinna Lennujaama majandusmõju uuring leidis, et lennureisija viibib Eestis kauem ja jätab siia palju rohkem raha kui keskmine turist. Itaalias kasvasid pärast otselennu avamist investeeringud kahe aasta jooksul sellesse piirkonda kaks korda kiiremini kui teistes regioonides. Seega, kvaliteetseid äriliine tuleb vaadata kui investeeringuid riigi majandusse.
Me hindame lätlaste altruismi Tallinnas, kuniks seda on. Läti meedias arutletakse juba, et miks airBaltic seda 250 miljonit Läti maksumaksja raha Eesti peale kulutab. Moraal on see, et lõpuks seisab igaüks ainult enda eest. Me ei saa lootma jääda, et välisriigi lennufirma lahendab meie kodused mured. See on ka põhjus miks Leedu plaanib investeerida oma lennufirmasse Nordica mudelit eeskujuks võttes.
Me vajame uusi lähenemisi, uusi arusaamasid ja uut mõtteviisi, et oma ühenduvust parandada. Klassikaline kommertslennufirma oma 10 liiniga on tänases Euroopa lennunduses mittetoimiv kontsept. Nordica ja tema tütarettevõtte Xfly näol on aga Eestil olemas see vajalik ning tugev baas mille oskusliku kasutamise korral on meil võimalus oma jalg kännu tagant kätte saada. Tallinnas baseeruv tugev lennuettevõte on äärmiselt konkurentsivõimeline ja oluliselt tõhusam tööriist, kui mistahes võõrfirma seda on. Õpime seda tööriista uutes tingimustes uutmoodi kasutama!