Kõik uudised
07 aprill 2021
autor: Laura Käis
Jaga seda artiklit:

Tulevikulennundus või sajad miljonid haiglasse?

Kristo Reinsalu
Eesti Lennundusklastri juht

Eesti riik peab aprilli lõpuks esitama Brüsselile plaani, kuidas investeerida miljard eurot majanduse taaskäivitamiseks. Euroopa Liidu Taasterahastust peaks minema 37% rohelisse majandusse. Sellest olulise osa moodustab keskkonnasõbralike lennukite arendus, tootmine ja kliimaneutraalsed ühendused. Täna plaanib Eesti panna poole rahast ühte suurhaiglasse ja vaid näpuotsaga tuleviku majandusse. Plaanist puudub aga üldse lennundus kui kõige rohelisem transpordiliik tulevikus.

Kus meil on probleem? Palun väga: inimesed veedavad 160 tundi aastas liiklusummikutes. See teeb 21 kaotatud tööpäeva aastas. Seda saab lahendada mitte uusi teid ega haiglaid ehitades, vaid mõtteviisi muutes. Näiteks täiselektrilise Liliumi lennukiga jõuaksid sajad tuhanded lennureisijad üle Soome lahe 2,5 tundi kiiremini kui laevaga. Äsja Inglismaal Future Flight programmi raames läbiviidud analüüsi tulemustele tuginedes on rahaline võit lennutaksoga kuni 50% suurem. Rahasse pandi ka ajavõit, mida annab lendamine.

USA teadlane Roy Amara on öelnud prohvetlikud sõnad, et „me kipume tehnoloogia lühiajalist mõju ülehindama, aga pikaajalist mõju alahindama“. Seda on hakatud kutsuma Amara seaduseks. Ehk teisisõnu, elektrilennunduses toimub areng märkamatult ning jõuab lõpuks sellise tulemuseni, mida keegi poleks ealeski osanud ette näha. Tegelikult saab juba aastal 2024 sõita lennutaksoga Viimsi–Mustamäe või Tallinn–Helsingi suunal.

Lennutaksoteenuste turule soovivad tulla nii lennundushiiud (Boeing, Airbus) kui ka alustavad idufirmad. Seni on edukamad olnud Lilium, Joby Aviation, Volocopter, Ehang. Äsja teatas põhjanaabrite Finnair, et kavatseb tellida lühimaalendudeks Rootsi elektrilennukite arendajalt Heart Aerospace lennukid, millega muu hulgas saab lennata nii Tartusse kui Kuressaarde. Saksamaa tehnoloogiaettevõte Lilium näidanud üles huvi hakata lendama üle Soome lahe kohe kui nende lennuk saab sertifitseeritud. See peaks juhtuma 2023. aasta lõpus.

Lennumasinate juhtimiseks pole vaja kallist maismaal taristut nagu teed või rööpad. Selleks tuleb vaid rajada vertikaalset õhkutõusu ja maandumist võimaldav taristu (eVTOL) ehk Vertiport’id. Elektrilennukite lennujaamad võivad olla kaubanduskeskuste, parkimismajade katustel ja miks mitte ka suuremate Rail Balticu vaksalites. Taristusse investeerivad riigid, kes soovivad meelitada enda juurde tulevikuärisid ja viia inimeste liikuvus uuele tasemele. Näiteks Hispaania plaanib investeerida Taasterahastu vahendeid vertiport’ide võrgustiku rajamiseks riigis.

Lennundusklaster on esitanud mitmeid tulevikuprojekte sh ühe ettepanekuna idee rajada Eesti ja Soome riigi ühise projektina süsinikuneutraalne mikromobiilse transpordikoridor, mis sisaldab vertiporte. Suurim vertiport võib maksta kuni 20 miljonit eurot, väiksemad 1-5 miljonit, mis on taristu mõttes „kommiraha“. Eesti-Soome lennutakso teenuse käimasaamiseks oleks vaja rajada minimaalselt 2+2 vertiporti.

Eesti edu saladus on olnud teha asju teisiti või teha teistest kiiremini. Täna on viimane aeg muuta mõtteviisi ja võtta liikuvuses kasutusele õhuruum. Šveitslastele tehtud analüüs näitas seda, et umbes 20 vertiportide võrgustik loob umbes 200 potentsiaalset marsruuti ja 10 000 kilomeetrit kiiret ühenduvust. Kiired ühendused loovad mitte ainult paremaid liikumisvõimalusi, vaid ka uusi ärimudeleid.

Tuleviku lennunduses ei ole veel turuosasid jagatud, neid turge alles luuakse. „Võtame mõõtühikuks kohe miljardi,“ julgustas Ettevõtluse ja IT minister, Andres Sutt Eesti Panga „Kriisist kasvama“ seminaril ettevõtjaid. Eestil on täna võimalik tulevikulennundusse panustades hõlvata miljarditurge!

Vertiportide esmavõimalikud asukohad: WTC Tallinn ja Rail Baltica Ülemiste City terminal.

Artikkel ilmus originaalis Äripäevas.

Foto: Lilium.

Jaga seda artiklit: